Mu kallid,
nüüd on teil vaid rõõmustada ja enam mitte muretseda, sest üleeile jõudsime õnnelikult ja tohutupalju kogemusterikkamalt kodumaa pinnale tagasi. Pärnus kallistasin tammepuud ja imetlesin taevas istunud vihmapilve.
Palun vabandust, et oma kirjatükkidega siin nõnda ajast maas olen. Kuid arvan, et kõik need kogemused väärivad põhjalikku kirjapanemist-jagamist ning ei suutnud lihtsalt kiirustades teada anda, kus parasjagu olen. Viimased kaks nädalat möödusid täiesti ülehelikiirusel, vaevu jõudsime kusagil rahulikult istuda ja millestki mõtiskleda või veel vähem kusagil internetti kasutada.
Kõigist oma juhtumistest kirjutan siia nii põhjalikult kui vähegi suudan. Niisiis kui teil ikka veel huvi jätkub, käige ikka lugemas ning andke mulle teada, kuidas meeldib. Reisist tegime kokku 1051 fotoklõpsu, peatselt organiseerin neist näitamisväärilisemad korralikuks albumiks ning ootan kõiki külla, et rännumuljeid jagada.
Maailm on täis häid inimesi, tuleb lihtsalt ise hea olla, ja märkadki end ümbritsevat!
PS! Vabandust, et päike poolel teel kotist välja vupsas (oli muidu plaan ta Itaaliast siia tuua) ning Eestis nii jõlekülm on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment