Kallid inimesed..
Ei, minuga ei ole midagi hullu ega halba juhtunud ja oleme täiesti elus ja terved ning eile saabusime Kölni. Lihtsalt eilseni ei olnud meie tegemistes ausõna mitte ühtegi vaba või vabamat hetke, et midagi kirjutada või, et üleüldse kusagilt internet leida.
Juhtunud on hirmuspalju ja tohutul hulgal toredat. Kas nüüd kohe või hiljemalt homme tipin siia ühe või paar mammutsissekannet ja te saate kõigist meie võimsatest seiklustest lugeda. Vihjena võin öelda, et Itaalia politsei meile trahvi ei teinud:D
Saadan Kölnist vihma ja lämbet soojust!
Ikka teie,
Kats
Sunday, July 27, 2008
Friday, July 18, 2008
Tunne nagu sisse6litatud Kreeka sportlasel
Ei saa Bolognast me kyllalt. Jah, oleme endiselt siin.
Peale muuseumip2eva saime 6htul Claudiaga kokku, sel korral kutsus ta meid superaperativole. Heh, ei olnud superkokteilibaar v6i superjoogid, hoopis kohalik tudengite hiiglaslik 6uepidu ylikooli l6petamiste puhul. Kogu asi toimus ylikooli yhe 6ppehoone aias. Inimesi oli paljupaljupalju ning niisamuti jooke-sooke. Kahjuks ei leidnud me kohalej6udes eest Christoph'i (Claudia korterikaaslane) ning 6ige pea ilmus eikusagilt yks kuri lyhikest kasvu t2di, kes k6iki aiast v2lja ajama hakkas. Claudia r22kis, et tudengid peavad seal aias tihti pidusid ning territoorium peaks tegelikult kuuluma linnale. Kuid t2di on ilmselt paiga haldajaks m22ratud ning talitab seal, kuidas heaks arvab. Kokkuv6ttes oli syndmus tohutult koomiline ning vahva. Niisiis 10 min peale peole saabumist seisime me juba aia ketiga suletud v2rava taga ning arutasime, kuhu edasi minna. Sealsamas tutvusime ka m6nede prantsuse ja belgia vahetusyli6pilastega, kes k6ik nyyd l2hiajal oma kodumaale tagasi s6idavad. Ytlesid, et v2ga nukker aeg on praegu, k6ik l2hevad laiali... Edasi liikusime suurele siseyritusele, samuti l6petajate pidu ning sealt edasi tudengite seas populaarsele v2ljakule Piazza Santo Stefanole. Aeg moodus kiiresti ning magama saime kodus vist oosel nelja paiku.
J2rgmisel p2eval k2isime rongiaegu ning autorendiv6imalusi uurimas. Autorent on siin kuidagi keeruliseks aetud. K6ige m6tekam on s6iduvahend m6ni aeg ette interneti teel broneerida, sest kohapeal pole m6istliku hinna eest eriti midagi saada. Kuigi Claudia oli eelmise p2eva pidutsemisest ning varasest tooleminekust hirmus v2sinud, ei pidanud ta paljuks meile itaaliakeelseid veebilehti t6lkida ning autorendiv6imalusi otsida. Esialgu uurisime masina rendiv6imalusi vaid selleks, et Firenzes k2ia... Kuid kuidagi arenes m6te, et v6iks yleyldse Bologna l2hiymbrust uurida. Kuna Claudial oli j2rgmine p2ev (ehk eilne) kuni 19:00ni vaba, leppisime kokku, et rendime kolme peale auto ning s6idame paikadesse, kuhu ta on siinkandis minna tahtnud, kuid pole auto puudumise t6ttu saanud. Plaanides ja autosid broneerides j6udis p2ev 6htusse ning l2ksime varakult magama.
Hommikul teatas Claudia, et ajas veel 6htul pisut asju ning, et tal on meile yllatus. Yllatus oli Antonio nimeline noormees oma Volkswageniga:) Jah, s22stsime 50-60 eurot ning v6itsime superlaheda seltskonna. Teele asusime pisut enne kymmet. Linna teises otsas kohtusime Benedetta (Claudia s6branna) ning Antonioga (Benedetta s6ber). Claudial oli k6ik plaanitud, kuhu l2heme, niisiis nautisime meie t6elist puhkust ning imelisi vaateid. S6itsime Apenniini m2gedesse kohta nimega Castel del Rio, Moraduccio. K2isime kohalikus poes ja ostsime pisut piknikukraami. M2giteelt leidsime parkla ning j2tsime auto sinna. Claudia oli seal vist kunagi ammu k2inud, kuid keegi ei teadnud 6iget teed. Pidime j6udma kusagile koskede juurde, kuid enamat me ei teadnud. M2giteelt pooras alla v2ike rohtukasvanud teeke ning sedamooda asusime sammuma. Kuid tee l6ppes 6ige pea v2ikese elamu aiaga 2ra. Laur ytles, et n2gi vahepeal metsa sisse pooravat tillukest rada, 2kki see on 6ige. Ja selle raja me ka 6igeks tunnistasime. Ja see oli see koht, kus m6tlesin t6siselt Minna Hawaii dzungliseiklusele, sest tilluke jalgrada ei pooranud mitte metsa, vaid otse m2gij2rsakust peaaegu pystloodis alla. Olin enda yle uhke, et siiski matkariietes l2ksin. Niisiis harrastasime sel l6unapoolikul pisukest m2gilaskumist, julgestuskoiteks puujuured, oksad ja muu looduslik. Ja alla j6udsime k6ik elusate-tervetena. Vaade, mis sealt avanes oli vapustav. Kristallselge veega m2gij6gi voolas ja vahutas v2iksemate ja suuremate valgete kivide vahel, k6ik oli puhas ja puutumata. kuid koske ei kusagil. Eemal n2gime yht onu kivunukil p2evitamas. Bened4etta v6ttis ette julgustyki, k22ris kleidisaba rinnuni yles ning sumas l2bi karge vee onult teed kos(ked)eni kysima. Onu oli abivalmis ning juhatas teed, kuid hoiatas, et seal on inimesed:D
Koseni j6udsime mooda j6e22rt k6ndides 10 minutiga. Noh, see ie olnud just sama lai kui meie oma J2gala Juga, kuid k6rge kyll. Ja ymbrus oli ilus. Oli kyll inimesi, kuid vaid m6ned. Seadsime ennast vee 22rde kividele istuma-p2evitama. Ja seal, r2tikut maha laotades, meenus, et olin unustanud p2evituskreemi maha. Lohutasime end Lauriga, et oleme ju p2ikest juba yksjagu saanud, ega ei saa v2ga hull olla.
Kogu p2rastl6una ja varane 6htupoolik moodusid seal m2gij6e 22res. Ilm oli ilus, p2ike paistis k6rgelt ning kui liiga palav hakkas, l2ksime ujuma:) Vee vool oli v2ga v2ike, kuid olime siiski ettevaatlikud. Ometi tundsime end kindlalt, sest l2hedal harjutasid Itaalia p22stearmee mehed veekogust inimeste p22stmist. Kose all k2isime ka. Kui p2ris veejoa alla seisime, ymbritses meid ringina vikerkaar - h2sti kummaline ja kift vaatepilt.
Piknikutoiduks olid ehtsad itaalia tooted - prosciutto, salaami, mitut sorti juustu ja saia:) Ning suur arbuus ja viinamarjad. Ajaviiteks tegime ka lutsu viskamise v6istlusi. Huvitav, et itaalia keeles ei ole seesuguse tegevuse jaoks eraldi terminit. Ytlevad lihtsalt "kivi vette viskama". Olen eriti rahul, et isa mulle v2iksena lutsu viskamist 6petas:)
Kuna Claudia pidi 6htul kella seitsmeks tool olema ning niisamuti Antonio, hakkasime poole kuue paiku minema. Asusime taas mooda j6ekallast teele, kuid Antonio arvas, et 2kki prooviks nyyd m6nest teisest kohast yles teele saada. Sumpasime l2bi karge vee teisele kaldale ning leidsime v2ikese jalgraja, mille alguses noor naine last imetas. Jah, seal m2gij6e 22res n2gi ja leidus k6ike. (Oi, ma ei maininud, et leidsin 6iget lutsukivi otsides h6bedast s6rmuse.) Sammusime jalgrajast yles ning oh imet, kymne sammu p2rast olime m2giteel:D Jah, me ekstremistid ei viitsinud l6unal veidike tollest elumajast edasi vaadata ning laskusime 80 kraadisest n6lvast. Tegelikult sai autoteelt 1 minutiga otse j6e 22rde:D
Bolognasse tagasi j6udes k2isime Lauriga uurimas kohalikku linna22rset kaubanduskeskust, kuid midagi erilist me sealt ei leidnud. Oli suht v2ike ning igav. Noh, tegelikult leidsime niipalju, et sain omale kuuks ajaks uued kontaktl22tsed - tore, et Itaalias l22tsesid ostes arsti retsepti vaja ei ole:)
Koju j6udes ning riideid vahetades (ning tgeelikult juba ka autos) hakkasime m2rkama oma punetavaid j2semeid ja yksteise tulipunaseid selgasid... V6ib-olla ei olnud me siiski nii piisavalt veel p2ikest saanud v6i v6ib-olla on n2iteks m2gedes palju puhtam 6hk ja seega p2ikesekiirgus intensiivsem. Jah, enne magamaminekut m22risime endid S.O.S. p2evitusj2rgse kreemiga p6hjalikult sisse, Lauri selg oli p2ris hull...
Hommikul m6tlesime varakult Rooma rongile minna, kuid Laur teatas, et ta selg on nii valus, et seljakotti kaasa v6tta mingil juhul ei saaks:( Niisiis lykkasime t2nase pealinnas k2igu homsele. Hommikul kylastasime Bologna Botaanikamuuseumit ja -aeda. Muuseumiga sai nalja, sest kui meid vastu v6tnud t2dile teatasime, et soovime k6igepealt just muuseumisse minna, kutsus ta telefoni teel mingi t2di ja palus meil oodata. Saabus noor naine ning vabandas, et inglise keelt v2he r22gib... Ta viis meid samas aias asuvasse teise majja, avas v6tmega ukse ning juhatas meid yhte ruumi. Niisiis see on Bologna botaanikamuuseum, m6tlesime... Ja oligi! Ruum oli u 16 ruutmeetrit suur ning kogu ekspositsioon koosnees herbaariumin2idistest:D Seal me eriti kaua aega ei veetnud. T2nasime meid juhatanud t2di, kirjutasime sisse kylalisteraamatusse (viimane sissekanne enne meid oli 2 kuud tagasi) ning asusime botaanikaaeda uurima. Aed oli hoopis teine tera, seal oli v2ga tore! kuigi arvan siiski, et Tallinna Botaanikaaed on veits v6imsam.
Peale muuseumihommikut k2isime ka Bologna symboliks peetava Le Due Torri (kaks torni) k6rgema torni tipus. Sealt oli yle linna vapustav vaade!
Jaah,nyyd hakkab netikohvikus taas aeg otsa l6ppema, kuid peatselt kirjutan taas. Ja homme sammun Igaveses Linnas:)
Kallistan ja saadan sooja ilma (t2na on meilgi p2ikest v2hem n2ha olnud)!
Katre
Peale muuseumip2eva saime 6htul Claudiaga kokku, sel korral kutsus ta meid superaperativole. Heh, ei olnud superkokteilibaar v6i superjoogid, hoopis kohalik tudengite hiiglaslik 6uepidu ylikooli l6petamiste puhul. Kogu asi toimus ylikooli yhe 6ppehoone aias. Inimesi oli paljupaljupalju ning niisamuti jooke-sooke. Kahjuks ei leidnud me kohalej6udes eest Christoph'i (Claudia korterikaaslane) ning 6ige pea ilmus eikusagilt yks kuri lyhikest kasvu t2di, kes k6iki aiast v2lja ajama hakkas. Claudia r22kis, et tudengid peavad seal aias tihti pidusid ning territoorium peaks tegelikult kuuluma linnale. Kuid t2di on ilmselt paiga haldajaks m22ratud ning talitab seal, kuidas heaks arvab. Kokkuv6ttes oli syndmus tohutult koomiline ning vahva. Niisiis 10 min peale peole saabumist seisime me juba aia ketiga suletud v2rava taga ning arutasime, kuhu edasi minna. Sealsamas tutvusime ka m6nede prantsuse ja belgia vahetusyli6pilastega, kes k6ik nyyd l2hiajal oma kodumaale tagasi s6idavad. Ytlesid, et v2ga nukker aeg on praegu, k6ik l2hevad laiali... Edasi liikusime suurele siseyritusele, samuti l6petajate pidu ning sealt edasi tudengite seas populaarsele v2ljakule Piazza Santo Stefanole. Aeg moodus kiiresti ning magama saime kodus vist oosel nelja paiku.
J2rgmisel p2eval k2isime rongiaegu ning autorendiv6imalusi uurimas. Autorent on siin kuidagi keeruliseks aetud. K6ige m6tekam on s6iduvahend m6ni aeg ette interneti teel broneerida, sest kohapeal pole m6istliku hinna eest eriti midagi saada. Kuigi Claudia oli eelmise p2eva pidutsemisest ning varasest tooleminekust hirmus v2sinud, ei pidanud ta paljuks meile itaaliakeelseid veebilehti t6lkida ning autorendiv6imalusi otsida. Esialgu uurisime masina rendiv6imalusi vaid selleks, et Firenzes k2ia... Kuid kuidagi arenes m6te, et v6iks yleyldse Bologna l2hiymbrust uurida. Kuna Claudial oli j2rgmine p2ev (ehk eilne) kuni 19:00ni vaba, leppisime kokku, et rendime kolme peale auto ning s6idame paikadesse, kuhu ta on siinkandis minna tahtnud, kuid pole auto puudumise t6ttu saanud. Plaanides ja autosid broneerides j6udis p2ev 6htusse ning l2ksime varakult magama.
Hommikul teatas Claudia, et ajas veel 6htul pisut asju ning, et tal on meile yllatus. Yllatus oli Antonio nimeline noormees oma Volkswageniga:) Jah, s22stsime 50-60 eurot ning v6itsime superlaheda seltskonna. Teele asusime pisut enne kymmet. Linna teises otsas kohtusime Benedetta (Claudia s6branna) ning Antonioga (Benedetta s6ber). Claudial oli k6ik plaanitud, kuhu l2heme, niisiis nautisime meie t6elist puhkust ning imelisi vaateid. S6itsime Apenniini m2gedesse kohta nimega Castel del Rio, Moraduccio. K2isime kohalikus poes ja ostsime pisut piknikukraami. M2giteelt leidsime parkla ning j2tsime auto sinna. Claudia oli seal vist kunagi ammu k2inud, kuid keegi ei teadnud 6iget teed. Pidime j6udma kusagile koskede juurde, kuid enamat me ei teadnud. M2giteelt pooras alla v2ike rohtukasvanud teeke ning sedamooda asusime sammuma. Kuid tee l6ppes 6ige pea v2ikese elamu aiaga 2ra. Laur ytles, et n2gi vahepeal metsa sisse pooravat tillukest rada, 2kki see on 6ige. Ja selle raja me ka 6igeks tunnistasime. Ja see oli see koht, kus m6tlesin t6siselt Minna Hawaii dzungliseiklusele, sest tilluke jalgrada ei pooranud mitte metsa, vaid otse m2gij2rsakust peaaegu pystloodis alla. Olin enda yle uhke, et siiski matkariietes l2ksin. Niisiis harrastasime sel l6unapoolikul pisukest m2gilaskumist, julgestuskoiteks puujuured, oksad ja muu looduslik. Ja alla j6udsime k6ik elusate-tervetena. Vaade, mis sealt avanes oli vapustav. Kristallselge veega m2gij6gi voolas ja vahutas v2iksemate ja suuremate valgete kivide vahel, k6ik oli puhas ja puutumata. kuid koske ei kusagil. Eemal n2gime yht onu kivunukil p2evitamas. Bened4etta v6ttis ette julgustyki, k22ris kleidisaba rinnuni yles ning sumas l2bi karge vee onult teed kos(ked)eni kysima. Onu oli abivalmis ning juhatas teed, kuid hoiatas, et seal on inimesed:D
Koseni j6udsime mooda j6e22rt k6ndides 10 minutiga. Noh, see ie olnud just sama lai kui meie oma J2gala Juga, kuid k6rge kyll. Ja ymbrus oli ilus. Oli kyll inimesi, kuid vaid m6ned. Seadsime ennast vee 22rde kividele istuma-p2evitama. Ja seal, r2tikut maha laotades, meenus, et olin unustanud p2evituskreemi maha. Lohutasime end Lauriga, et oleme ju p2ikest juba yksjagu saanud, ega ei saa v2ga hull olla.
Kogu p2rastl6una ja varane 6htupoolik moodusid seal m2gij6e 22res. Ilm oli ilus, p2ike paistis k6rgelt ning kui liiga palav hakkas, l2ksime ujuma:) Vee vool oli v2ga v2ike, kuid olime siiski ettevaatlikud. Ometi tundsime end kindlalt, sest l2hedal harjutasid Itaalia p22stearmee mehed veekogust inimeste p22stmist. Kose all k2isime ka. Kui p2ris veejoa alla seisime, ymbritses meid ringina vikerkaar - h2sti kummaline ja kift vaatepilt.
Piknikutoiduks olid ehtsad itaalia tooted - prosciutto, salaami, mitut sorti juustu ja saia:) Ning suur arbuus ja viinamarjad. Ajaviiteks tegime ka lutsu viskamise v6istlusi. Huvitav, et itaalia keeles ei ole seesuguse tegevuse jaoks eraldi terminit. Ytlevad lihtsalt "kivi vette viskama". Olen eriti rahul, et isa mulle v2iksena lutsu viskamist 6petas:)
Kuna Claudia pidi 6htul kella seitsmeks tool olema ning niisamuti Antonio, hakkasime poole kuue paiku minema. Asusime taas mooda j6ekallast teele, kuid Antonio arvas, et 2kki prooviks nyyd m6nest teisest kohast yles teele saada. Sumpasime l2bi karge vee teisele kaldale ning leidsime v2ikese jalgraja, mille alguses noor naine last imetas. Jah, seal m2gij6e 22res n2gi ja leidus k6ike. (Oi, ma ei maininud, et leidsin 6iget lutsukivi otsides h6bedast s6rmuse.) Sammusime jalgrajast yles ning oh imet, kymne sammu p2rast olime m2giteel:D Jah, me ekstremistid ei viitsinud l6unal veidike tollest elumajast edasi vaadata ning laskusime 80 kraadisest n6lvast. Tegelikult sai autoteelt 1 minutiga otse j6e 22rde:D
Bolognasse tagasi j6udes k2isime Lauriga uurimas kohalikku linna22rset kaubanduskeskust, kuid midagi erilist me sealt ei leidnud. Oli suht v2ike ning igav. Noh, tegelikult leidsime niipalju, et sain omale kuuks ajaks uued kontaktl22tsed - tore, et Itaalias l22tsesid ostes arsti retsepti vaja ei ole:)
Koju j6udes ning riideid vahetades (ning tgeelikult juba ka autos) hakkasime m2rkama oma punetavaid j2semeid ja yksteise tulipunaseid selgasid... V6ib-olla ei olnud me siiski nii piisavalt veel p2ikest saanud v6i v6ib-olla on n2iteks m2gedes palju puhtam 6hk ja seega p2ikesekiirgus intensiivsem. Jah, enne magamaminekut m22risime endid S.O.S. p2evitusj2rgse kreemiga p6hjalikult sisse, Lauri selg oli p2ris hull...
Hommikul m6tlesime varakult Rooma rongile minna, kuid Laur teatas, et ta selg on nii valus, et seljakotti kaasa v6tta mingil juhul ei saaks:( Niisiis lykkasime t2nase pealinnas k2igu homsele. Hommikul kylastasime Bologna Botaanikamuuseumit ja -aeda. Muuseumiga sai nalja, sest kui meid vastu v6tnud t2dile teatasime, et soovime k6igepealt just muuseumisse minna, kutsus ta telefoni teel mingi t2di ja palus meil oodata. Saabus noor naine ning vabandas, et inglise keelt v2he r22gib... Ta viis meid samas aias asuvasse teise majja, avas v6tmega ukse ning juhatas meid yhte ruumi. Niisiis see on Bologna botaanikamuuseum, m6tlesime... Ja oligi! Ruum oli u 16 ruutmeetrit suur ning kogu ekspositsioon koosnees herbaariumin2idistest:D Seal me eriti kaua aega ei veetnud. T2nasime meid juhatanud t2di, kirjutasime sisse kylalisteraamatusse (viimane sissekanne enne meid oli 2 kuud tagasi) ning asusime botaanikaaeda uurima. Aed oli hoopis teine tera, seal oli v2ga tore! kuigi arvan siiski, et Tallinna Botaanikaaed on veits v6imsam.
Peale muuseumihommikut k2isime ka Bologna symboliks peetava Le Due Torri (kaks torni) k6rgema torni tipus. Sealt oli yle linna vapustav vaade!
Jaah,nyyd hakkab netikohvikus taas aeg otsa l6ppema, kuid peatselt kirjutan taas. Ja homme sammun Igaveses Linnas:)
Kallistan ja saadan sooja ilma (t2na on meilgi p2ikest v2hem n2ha olnud)!
Katre
Tuesday, July 15, 2008
Bologna ning v6rratult armas Claudia
Tere taas,
jah, Bologna on imetore! P2rast meeldivat ood raudteejaama ees ning kolme tundi internetikohvikus, asusime otsima Hospitality Clubi neiu Claudia pesa. Kui Laur talle helistas, et tere, me oleme Bolognas ning vajame h2dasti oobimiskohta, oli tema esimene vastus "of course I can host you, but I'm working at the moment, so you'll have to be on your own / Muidugi saan ma teile oomaja pakkuda, kuid kuna ma olen palju tool, peate linnas ise ringi vaatama." Ja nii me kokku leppisimegi.
Claudia korter on suursuursuur. Tegelikult elavad nad seal vist 7-kesi, kuid ylej22nud 5 on hetkel reisimas, niisiis oleme kohanud vaid Christophi (vahetusyli6pilane Belgiast) ning Claudiat. Christoph oli kodus kui me oma hiiglaslike kottidega pyhap2eva p2rastl6unal saabusime. Ta on h2sti s6bralik ning abivalmis, n2itas meile k2tte meie toa (jah, meil on oma tuba m6nusalt pehme voodiga) ning vannitoa. Vannitoast ja dushist tundsime eufoorilist r66mu (kui v2he on 6nneks sellisel reisil vaja:)). Peale yyrikest puhkehetke ning enese pesemist-kammimist seadsime sammud linna avastama. Linn on ilus ja v6imas ja v2ike. K6ikjale saab jalgsi k6ndides (ma ei saa aru, miks neil siin yldse bussid ja trollid on).
Ohtul kodu poole minnes (2rge imestage, ma nimetan k6iki oobimiskohti kodudeks, sest nii on lihtsam; telk on ka kodu; ylespanemata telk on peaaegu kodu) andis endast m2rku k6ht, mis 2hvardas peagi selgrooga kohtuda - ehk oli hirmus tyhi. Asusime pizzarestorane ning nende hinnakirju uurima. Pizzakohti on siin peaaegu iga 50-100 meetri peal. V2lja valisime Pizza Napoli... Ja me ei kahetsenud, sest seal n2htu oli elamus. Soovisime pizzat nimega '4 Stagioni' (4 aastaaega) ning seda kaasapakituna. Kuna v2ljas oli palav, ootasime sees ning n2gime kogu valmistamisrituaali pealt. Paistis olevat perefirma, kus kogu meessugu on toole pandud ja ainus naisterahvas oli kassa taga. K6ige auv22rsem amet on ilmselt pizzakypsetajal. Ahi oli suur ja kivist ning puukyttega. Pizzameister asetas valmis seatud pizza labidaga ahju ning kogu kypsemise aja s2ttis ja tegeles - keeras ja pooras, kohendas tuld. Ja seda k6ike m2rkimisv22rse vilumusega. Seda vilumust kogesime ka meistriteost syyes, keele viis alla. Vist parim pizza, mida seni saanud. (Emps, Sinu valmistatud pizza on tegelikult focaccia, ning see on parim focaccia, mida ma eales saanud:))
Kui koju j6udsime, saime p2riselt tuttavaks ka Claudiaga. Claudia on u 25 aastane itaalia neiu, kes on ylikoolis antropoloogia-eriala l6petamas ning tootab j22tisemeistrina (jah, ta teeb ise itaalia PARIMAT j22tist). Ta on yks seesugustest inimestest, keda kirjeldades v6iks lihtsalt oelda "p2ike". Pakatab energiast, r66msameelsusest, soojusest. Ta ytles, et oli koju j6udes arvanud, et me magame ning tegi k6ike h2sti vaikselt. Ning oli kohe-kohe j2lle v2lja minemas. Ta pidi kokku saama oma s6pradega ning apperativole (kokteili6htu) minema. Pakkus, et 2kki yhineme... Ning hoolimata v2simusest, muidugi me l2ksime. Kokteili6htu toimus kokteilibaaris ning me ei saanud kokteilimenyyst mitte midagi aru. Otsustasime veini kasuks (Madis, n2e, ma proovisingi Itaalia veini). Kes teab, siis ma ei ole just suur veinis6ber... Kuid see, mida j6in oli t6eliselt hea! Ka Claudia s6brad olid t6eliselt head ja nalja sai palju. Kuigi Claudia pidi suurt vaeva n2gema, et kogu seltskonda korraga inglise keeles k6nelema panna. Peale v2ikest veini l2ksime linna peav2ljakule Piazza Maggiorele filmi vaatama. Bolognas on hetkel k2imas filmifestival, mille raamas n2idatakse filme, mida siinkandis harilikult v2ga ei pruugi n2ha. Tol 6htul oli kavas Aki Kaurism2ki "mees ilma minevikuta"... Jah, itaaliakeelse pealelugemisega:D Vaatasime kolmandiku ning siis v2sisime 2ra ning l2ksime koju magama.
Eilne kadus kuidagi kiirelt k2est. Laur ajas linnavalitsuse tasuta internetipunktis oma maakoduasju ning mina tegin v2ikestviisi ostlemist. Palju ei ostnud, vaid h2davajalikku:) Ja hiljem, 6htul kutsus Claudia meid oma j22tist maitsma. J22tisekohvik asub ysna peav2ljaku kylje all ning pean tunnistama, nii suurt hulka erinevaid j22tiseid pole ma vist eales n2inud... Ja need k6ik olid Claudia enda tehtud! Laur valis omale suurima v6imaliku vahvlikoonuse, millesse pistaatsia j22tist, maasika j22tist ning meloni j22tist - ja ta armus sellesse maiusesse. Ta on nii tore kui talle midagi hirmsasti meeldib:) Mina v6tsin oma alatise lemmiku stracciatella (vanilje j22tist shokolaadi tykkidega) ning yhe huvitava, kuid keerulise nimega sordi veel:) Armusin ka 2ra. Niisiis Claudia teeb maailma k6ige paremat j22tist!
T2nane oli meie muuseumip2ev (eile, esmasp2eval olid k6ik siinsed muuseumid suletud, nagu Eestiski). K2isime Basilica di san Petronios (tempel linna peav2ljakul, mille ehitamist alustati 1390ndal aastal ning tegelikult on hoone ikka veel pooleli), arheoloogia muuseumis ning zooloogia muuseumis. Siin on muuseumides k2ies tohutu ajaga arvestamine, sest keskp2eval on ju siesta ning enamus asutusi pannakse paariks-kolmeks tunniks kinni. Lisaks on mitmed muuseumid siinse ylikooli all ning kuna 6ppeaasta hakkab l2bi saama, on ka need lyhendatud toop2evadega. Zooloogiamuuseumist tulles sattusimegi ylikooli linnaossa (jah, niisiis on n2htud ka Bologna ylikool) ning t2na oli ilmselt paljudel erialadel l6petamised, sest siin-seal istusid suured seltskonnad ja v2rsked l6petajad, loorberip2rjad peas. Minumeelest 22retult tore komme, et ylikooli l6petaja saab loorberip2rja.
Kuigi peagi oleks juba aeg Itaaliast p6hjapoole liikuda, kripeldab ikkagi Rooma. V6ib-olla teeme siiski yhe kiire rongiga edasi-tagasi k2igu ka sinna, eks n2is.
Praeguseks side l6pp. Kirjutage ja joonistage mulle ikka, muidu tundub selline yhepoolne armastus:)
Saadan palavat ilma,
Katre
jah, Bologna on imetore! P2rast meeldivat ood raudteejaama ees ning kolme tundi internetikohvikus, asusime otsima Hospitality Clubi neiu Claudia pesa. Kui Laur talle helistas, et tere, me oleme Bolognas ning vajame h2dasti oobimiskohta, oli tema esimene vastus "of course I can host you, but I'm working at the moment, so you'll have to be on your own / Muidugi saan ma teile oomaja pakkuda, kuid kuna ma olen palju tool, peate linnas ise ringi vaatama." Ja nii me kokku leppisimegi.
Claudia korter on suursuursuur. Tegelikult elavad nad seal vist 7-kesi, kuid ylej22nud 5 on hetkel reisimas, niisiis oleme kohanud vaid Christophi (vahetusyli6pilane Belgiast) ning Claudiat. Christoph oli kodus kui me oma hiiglaslike kottidega pyhap2eva p2rastl6unal saabusime. Ta on h2sti s6bralik ning abivalmis, n2itas meile k2tte meie toa (jah, meil on oma tuba m6nusalt pehme voodiga) ning vannitoa. Vannitoast ja dushist tundsime eufoorilist r66mu (kui v2he on 6nneks sellisel reisil vaja:)). Peale yyrikest puhkehetke ning enese pesemist-kammimist seadsime sammud linna avastama. Linn on ilus ja v6imas ja v2ike. K6ikjale saab jalgsi k6ndides (ma ei saa aru, miks neil siin yldse bussid ja trollid on).
Ohtul kodu poole minnes (2rge imestage, ma nimetan k6iki oobimiskohti kodudeks, sest nii on lihtsam; telk on ka kodu; ylespanemata telk on peaaegu kodu) andis endast m2rku k6ht, mis 2hvardas peagi selgrooga kohtuda - ehk oli hirmus tyhi. Asusime pizzarestorane ning nende hinnakirju uurima. Pizzakohti on siin peaaegu iga 50-100 meetri peal. V2lja valisime Pizza Napoli... Ja me ei kahetsenud, sest seal n2htu oli elamus. Soovisime pizzat nimega '4 Stagioni' (4 aastaaega) ning seda kaasapakituna. Kuna v2ljas oli palav, ootasime sees ning n2gime kogu valmistamisrituaali pealt. Paistis olevat perefirma, kus kogu meessugu on toole pandud ja ainus naisterahvas oli kassa taga. K6ige auv22rsem amet on ilmselt pizzakypsetajal. Ahi oli suur ja kivist ning puukyttega. Pizzameister asetas valmis seatud pizza labidaga ahju ning kogu kypsemise aja s2ttis ja tegeles - keeras ja pooras, kohendas tuld. Ja seda k6ike m2rkimisv22rse vilumusega. Seda vilumust kogesime ka meistriteost syyes, keele viis alla. Vist parim pizza, mida seni saanud. (Emps, Sinu valmistatud pizza on tegelikult focaccia, ning see on parim focaccia, mida ma eales saanud:))
Kui koju j6udsime, saime p2riselt tuttavaks ka Claudiaga. Claudia on u 25 aastane itaalia neiu, kes on ylikoolis antropoloogia-eriala l6petamas ning tootab j22tisemeistrina (jah, ta teeb ise itaalia PARIMAT j22tist). Ta on yks seesugustest inimestest, keda kirjeldades v6iks lihtsalt oelda "p2ike". Pakatab energiast, r66msameelsusest, soojusest. Ta ytles, et oli koju j6udes arvanud, et me magame ning tegi k6ike h2sti vaikselt. Ning oli kohe-kohe j2lle v2lja minemas. Ta pidi kokku saama oma s6pradega ning apperativole (kokteili6htu) minema. Pakkus, et 2kki yhineme... Ning hoolimata v2simusest, muidugi me l2ksime. Kokteili6htu toimus kokteilibaaris ning me ei saanud kokteilimenyyst mitte midagi aru. Otsustasime veini kasuks (Madis, n2e, ma proovisingi Itaalia veini). Kes teab, siis ma ei ole just suur veinis6ber... Kuid see, mida j6in oli t6eliselt hea! Ka Claudia s6brad olid t6eliselt head ja nalja sai palju. Kuigi Claudia pidi suurt vaeva n2gema, et kogu seltskonda korraga inglise keeles k6nelema panna. Peale v2ikest veini l2ksime linna peav2ljakule Piazza Maggiorele filmi vaatama. Bolognas on hetkel k2imas filmifestival, mille raamas n2idatakse filme, mida siinkandis harilikult v2ga ei pruugi n2ha. Tol 6htul oli kavas Aki Kaurism2ki "mees ilma minevikuta"... Jah, itaaliakeelse pealelugemisega:D Vaatasime kolmandiku ning siis v2sisime 2ra ning l2ksime koju magama.
Eilne kadus kuidagi kiirelt k2est. Laur ajas linnavalitsuse tasuta internetipunktis oma maakoduasju ning mina tegin v2ikestviisi ostlemist. Palju ei ostnud, vaid h2davajalikku:) Ja hiljem, 6htul kutsus Claudia meid oma j22tist maitsma. J22tisekohvik asub ysna peav2ljaku kylje all ning pean tunnistama, nii suurt hulka erinevaid j22tiseid pole ma vist eales n2inud... Ja need k6ik olid Claudia enda tehtud! Laur valis omale suurima v6imaliku vahvlikoonuse, millesse pistaatsia j22tist, maasika j22tist ning meloni j22tist - ja ta armus sellesse maiusesse. Ta on nii tore kui talle midagi hirmsasti meeldib:) Mina v6tsin oma alatise lemmiku stracciatella (vanilje j22tist shokolaadi tykkidega) ning yhe huvitava, kuid keerulise nimega sordi veel:) Armusin ka 2ra. Niisiis Claudia teeb maailma k6ige paremat j22tist!
T2nane oli meie muuseumip2ev (eile, esmasp2eval olid k6ik siinsed muuseumid suletud, nagu Eestiski). K2isime Basilica di san Petronios (tempel linna peav2ljakul, mille ehitamist alustati 1390ndal aastal ning tegelikult on hoone ikka veel pooleli), arheoloogia muuseumis ning zooloogia muuseumis. Siin on muuseumides k2ies tohutu ajaga arvestamine, sest keskp2eval on ju siesta ning enamus asutusi pannakse paariks-kolmeks tunniks kinni. Lisaks on mitmed muuseumid siinse ylikooli all ning kuna 6ppeaasta hakkab l2bi saama, on ka need lyhendatud toop2evadega. Zooloogiamuuseumist tulles sattusimegi ylikooli linnaossa (jah, niisiis on n2htud ka Bologna ylikool) ning t2na oli ilmselt paljudel erialadel l6petamised, sest siin-seal istusid suured seltskonnad ja v2rsked l6petajad, loorberip2rjad peas. Minumeelest 22retult tore komme, et ylikooli l6petaja saab loorberip2rja.
Kuigi peagi oleks juba aeg Itaaliast p6hjapoole liikuda, kripeldab ikkagi Rooma. V6ib-olla teeme siiski yhe kiire rongiga edasi-tagasi k2igu ka sinna, eks n2is.
Praeguseks side l6pp. Kirjutage ja joonistage mulle ikka, muidu tundub selline yhepoolne armastus:)
Saadan palavat ilma,
Katre
Sunday, July 13, 2008
öö raudteejaama ees
7. p2eva hommikul pakkisime asjad kokku ning otsustasime edasi liikumiseks kasutada plaani B. Nimelt hakkasime kysitlema inimesi, kes k2mpingus samuti asju kokku pakkisid, ehk saab keegi meid peale v6tta ning kasv6i kiirtee esimese tanklani viia. Ja n2kkas. Meie telgiplatsinaabrid, perekond Tshehhist, s6itsid Riminisse (idarannikul l6unapool) ning olid n6us meid Ravennasse viima, kust, arvasime, et on hea edasi Firenze poole saada.
Ravennas pidime 6ige teeotsa leidmiseks taas v2ikse teekonna ette v6tma. P2ev oli palav ning kotid endiselt rasked. Kuid teelt leidsime, just nagu meie jaoks, kosutava veega purskkaevu. Seal istusime tunni v6i paar ja saatsime, jalad vees, j22tist syyes mooda p2va palavaima osa. Tee 22res h22letasime sel korral taas peaaegu tunni (meid ju hoiatati, et itaallased ei arva autostopist eriti h2sti), kuid viimaks peatus t6eline macho-mees oma 2-ukselise dziibiga (keset teed). Asjade autosse saamine tekitas meie taha pika lookleva j2rjekorra signaale tuututavaid n2rvilisi itaallasi t2is autosid. Ja edas saime vaid 10 km, kuid asi seegi. J2rgmisena peatus u 25 aastane Makedoonia mees, kes kuulas ylimalt toredat Makedoonia muusikat ning ajas meiega vabalt itaalia keeles juttu. Kusjuures k6ik saime r22gitud. Noh... pisut oli valesti arusaamist ka, kuid see pole vist oluline...
Makedoonia noormees viis meid Forli'sse ning oleks veel kohvilegi kutsunud, kuid kuna arvas, et oleme Lauriga abielus, ei hakanud ilmselt suuremalt peale k2ima. Forli's tundsingi siiani k6ige hullemalt kui v2ga itaalia meestele ikka naised meeldivad. Jah, kyll ma olen popp. Kui Laur tee 22res h22letab, tuhisevad autod tuimalt mooda; tore kui keegi midagi viipabki. Kui aga mina tee 22res seisan, vilgutatakse tulesid ning "Ciao bella" tundub k2ibev2ljend olevat. Jah, see on see eesti ja itaalia/hispaania/portugali jne keevaliste meeste vahel. Ei, nalja saab palju. Toredad on meeste n2od kui auto peatudes ka Lauri ja meie hiiglaslike pakkide peale viipan - nemad tulevad ka! Pikemat juttu pole:)
Forlis aga l6petas meie h22letamise selleks p2evaks 2ra yle keskea Rumeenia mees, kes oma naisega meid n2hes vastassuunast 2kilise tagasipoorde tegi ning kuuldes, et tahame SEALT kaudu (hes, l2bi m2gede) Firenze suunas minnas, kukkus meid h22lekalt ymber veenma. Jah, t6esti, pinnamoele ja reljeefile ma kaarti vaadates ei m6lenud. ja see ei olnud ju autostrada, mist6ttu ilmselt t6esti keeruline sealtkaudu liikuda. Lasime end pehmeks r22kida ja onu viis meid raudteejaama. Pikast p2vast v2sinud, tundus rongis6it m6nusalt lihtsa ning uudse kogemusena. Pilet Forlist-Bolognasse. Et siis Bolognas juba vaatame, mis suunas edasi. Millele me aga ei m6elnud, oli oobimine. Oih, kohale j6udsime enne kymmet 6htul. K6ik k2mpingukohad kinni, niisamuti internetikohvikud, et leida HC inimesi. Niisiis ostsime midagi hamba alla ja yhe kofeiinist pakatava Coca-Cola, ning istusime raudteejaama ette muruplatsile maha. Seal veetsime ka oo. Kui tuli uni, siis magasime kahe tunni kaupa vahetustega, ei olnudki v2ga hull. Hommik tuli kiiresti ning oo oli vapustavalt soe ning laup2eva6htuselt k2rarikas.
Hommikul suundusime turistiinfosse ning Laur sai infot2diga eriti jutule. Nyyd on meil suur hulk materjale "Mida teha Bolognas" ning oleme otsustanud, et j22me kolmeks p2vaks siia. Juba on olemas ka oomaja Hospitality Clubist. Elamine suht kesklinnas, muuseumid on siin tasuta ja linn tundub hunnitu. Ei suuda oodata, et saaks kotid 2ra paigutada ning linna avastama asuda. Ilmselt me selle reisi jooksul v2ga palju l6unasse enam ei liigu, Kadri juba Saksamaal ootab ning Lauril on 4. augustist praktika.
Mul on nii hea meel, et olen j6udu mooda ikkagi siia oma kogemusi ja juhtumisi kirjutada saanud ning, et teil on seda k6ike tore ja huvitav lugeda. T2na v6i homme panen yles ka m6ned pildid, et te mu n2gu p2ris 2ra ei unustaks.
Kallistan k6vasti,
Katre
Ravennas pidime 6ige teeotsa leidmiseks taas v2ikse teekonna ette v6tma. P2ev oli palav ning kotid endiselt rasked. Kuid teelt leidsime, just nagu meie jaoks, kosutava veega purskkaevu. Seal istusime tunni v6i paar ja saatsime, jalad vees, j22tist syyes mooda p2va palavaima osa. Tee 22res h22letasime sel korral taas peaaegu tunni (meid ju hoiatati, et itaallased ei arva autostopist eriti h2sti), kuid viimaks peatus t6eline macho-mees oma 2-ukselise dziibiga (keset teed). Asjade autosse saamine tekitas meie taha pika lookleva j2rjekorra signaale tuututavaid n2rvilisi itaallasi t2is autosid. Ja edas saime vaid 10 km, kuid asi seegi. J2rgmisena peatus u 25 aastane Makedoonia mees, kes kuulas ylimalt toredat Makedoonia muusikat ning ajas meiega vabalt itaalia keeles juttu. Kusjuures k6ik saime r22gitud. Noh... pisut oli valesti arusaamist ka, kuid see pole vist oluline...
Makedoonia noormees viis meid Forli'sse ning oleks veel kohvilegi kutsunud, kuid kuna arvas, et oleme Lauriga abielus, ei hakanud ilmselt suuremalt peale k2ima. Forli's tundsingi siiani k6ige hullemalt kui v2ga itaalia meestele ikka naised meeldivad. Jah, kyll ma olen popp. Kui Laur tee 22res h22letab, tuhisevad autod tuimalt mooda; tore kui keegi midagi viipabki. Kui aga mina tee 22res seisan, vilgutatakse tulesid ning "Ciao bella" tundub k2ibev2ljend olevat. Jah, see on see eesti ja itaalia/hispaania/portugali jne keevaliste meeste vahel. Ei, nalja saab palju. Toredad on meeste n2od kui auto peatudes ka Lauri ja meie hiiglaslike pakkide peale viipan - nemad tulevad ka! Pikemat juttu pole:)
Forlis aga l6petas meie h22letamise selleks p2evaks 2ra yle keskea Rumeenia mees, kes oma naisega meid n2hes vastassuunast 2kilise tagasipoorde tegi ning kuuldes, et tahame SEALT kaudu (hes, l2bi m2gede) Firenze suunas minnas, kukkus meid h22lekalt ymber veenma. Jah, t6esti, pinnamoele ja reljeefile ma kaarti vaadates ei m6lenud. ja see ei olnud ju autostrada, mist6ttu ilmselt t6esti keeruline sealtkaudu liikuda. Lasime end pehmeks r22kida ja onu viis meid raudteejaama. Pikast p2vast v2sinud, tundus rongis6it m6nusalt lihtsa ning uudse kogemusena. Pilet Forlist-Bolognasse. Et siis Bolognas juba vaatame, mis suunas edasi. Millele me aga ei m6elnud, oli oobimine. Oih, kohale j6udsime enne kymmet 6htul. K6ik k2mpingukohad kinni, niisamuti internetikohvikud, et leida HC inimesi. Niisiis ostsime midagi hamba alla ja yhe kofeiinist pakatava Coca-Cola, ning istusime raudteejaama ette muruplatsile maha. Seal veetsime ka oo. Kui tuli uni, siis magasime kahe tunni kaupa vahetustega, ei olnudki v2ga hull. Hommik tuli kiiresti ning oo oli vapustavalt soe ning laup2eva6htuselt k2rarikas.
Hommikul suundusime turistiinfosse ning Laur sai infot2diga eriti jutule. Nyyd on meil suur hulk materjale "Mida teha Bolognas" ning oleme otsustanud, et j22me kolmeks p2vaks siia. Juba on olemas ka oomaja Hospitality Clubist. Elamine suht kesklinnas, muuseumid on siin tasuta ja linn tundub hunnitu. Ei suuda oodata, et saaks kotid 2ra paigutada ning linna avastama asuda. Ilmselt me selle reisi jooksul v2ga palju l6unasse enam ei liigu, Kadri juba Saksamaal ootab ning Lauril on 4. augustist praktika.
Mul on nii hea meel, et olen j6udu mooda ikkagi siia oma kogemusi ja juhtumisi kirjutada saanud ning, et teil on seda k6ike tore ja huvitav lugeda. T2na v6i homme panen yles ka m6ned pildid, et te mu n2gu p2ris 2ra ei unustaks.
Kallistan k6vasti,
Katre
Veneetsia ja kilo viigimarju
Poolast Itaaliasse s6itsime terve oo. Hommikul 2ratas Laur mind lausega "Kats, vaata, Itaalia!". Aknast paistsid Alpid. Jah, Tatratega neid v6rdlema parem ei hakka.
Lidiano oli tore. Ta on segu Mr. Beanist ja Monkist ja p2ris itaallasest. Tootab Itaalias rekkajuhina, teeb erivedusid (jahid ja muud suured masinad) ning armastab r2ndamist (ja j22tist!!). Sedasi mooda ilma k2ies on 2ra 6ppinud ka inglise keele suhtlustasandil. Temaga vestlemine oli puhas 6nnemolekulide doos, sest hoidsin pidevalt naeru tagasi. Koomiline k2tega vehkimine (jah, ka auto roolis) r22kimise ajal, huvitav s6nakasutus ning lood k6igest, mis puudutab Itaaliat v6i itaallasi v6i teda ennast. Ning see k6ik mahlakas sarkasmikastmes, mmmm:)
Lidiano viis meid otse Veneetsiasse. Hyvasti j2ttes kirjutas ta meile yhe Ravenna soogikoha aadressi, et kui satume sinna ja oleme n2ljased, saame k6hud pastat t2is syya ning tema tasub hiljem arve. Lihtsalt nii armas, et keegi midagi sellist yldse pakub. Ette saan oelda, et sellist heldet v6imalust me siiski ei kasutanud.
Esimene p2ev Veneetsias moodus hirmkiiresti. Andsime pakid rongijaama pakihoidu (jumal, kui kallis selline l6bu on), ning l2ksime jalutama. Kogu linn on puupysti turiste t2is ning seet6ttu paistab p6hiline vaatamisv22rsus olevat j2rjekordne suveniirimyygiputka t2nava 22res... Loomulikku ja ehtsat tuleb pyydlikult otsida, k6ik paistabki vaid kylastajatele suunatud olevat. Kuid Veneetsias on ka tillukesed k6rvalt2navad. Need 6hkavad niiskest jahedusest ning on meeldivalt vaiksed ja tyhjad. Seal kuuleb avatud aknast tulevat perekondlikku vestlust v6i televiisorijuttu. Pool oma teekonnast l2bisime neid teid pidi. Oi, ja muidugi kanalikesed ja sillakesed:) J6udsime k2ia ka Veneetsia modernse kunsti muuseumis, mis samuti elamus omaette oli. Kumu inimestele: yleval oli nii m6nigi Ropsi too, natuke Henri Matisse'i, Marc Chagall'i ning Henry Moore'i - k6ik v2ga toredad ja uhked:)
Kuna oomaja meil Veneetsias ei olnud, otsisime internetikohviku ning asusime Hospitality Clubi kasutajate hulgast yksk6ik keda otsima, kes meid kohe majutada saaks. Neile, kes ei tea, siis HC (e Hospitality Club) on rahvusvaheline klubi inimestele, kes armastavad reisimist ning uusi tutvusi. HC liikmed reisivad laias maailmas ringi ning oobivad mitte hotellis, hostelis ega k2mpingus, vaid yksteise juures. Minu jaoks on asja suurim eelis see, et nii kohtad kandi kohalikku. Kohtad inimest, kes piirkonnast v2ga palju teab ning oskab nii m6ndagi kasulikku soovitada. Loomulikult lisaks uued toredad s6brad ning oomaja, mille eest ei pea hingehinda v2lja k2ima. Veneetsiast mandrile tulles on v2ike linn Mestre. Seal elab noormees nimega George, kes meid tol 6htul meelsasti oomajale oli n6us v6tma. George ise on Egiptusest, tema tydruks6ber itaaliast. Korter oli suur ning mugav ja meie s6brad ylimalt lahked ning hoolitsevad. Saime yle mitme p2eva P2ris voodis magada.
Esialgu plaanisime j2rgmisel hommikul l6unapoole edasi liikuda. Kuid kuna p2rastl6unaks ei olnud me veel h22letamisk6lbulikku teed linnast v2lja leidnud... Ja leidsime hoopis hiiigeltoreda k2mpingu... Siis otsustasime j22da veel 2ks ooks. K2mping asus Mestre k6rvallinnas Margheras, kylastajate kasutuses olid k6iksugused k2mpingumugavused ning ylimalt kosutav-jahutav bassein. Eks see meid ka k6ige enam veetles. Pool j2rgevast p2evast veetsime p2evitades ning jahedas vees m6nuledes, 6htul suundusime taas Veneetsiasse.
Sel korral oli Veneetsia p6hiosa juba avastatud. Saime rahulikult ringi jalutada ning olukorda ja hetke nautida. Turult leidsime v2rskeid viigimarju (kes teavad, need teavad, et me Lauriga lihtsalt Armastame neid vilju, kuid kodumaal kyyndib kilo hind 250 kroonini ning alati ei saa), siin olid viljad kohalikus hinnaklassis ja lausa sulasid suus. Proovimata ei j22nud ka pizza. Istusime siis Canale Grande 22res ja nautisime vaadet... Ning maiustasime. Bussijaama poole tagasi minnes eksisime 2ra. Kohe p2ris kenasti. N6nda, et isegi kaardi j2rgi kohe 6iget teed ei leidnud, nagu ma r22kisin - toredad tillukesed t2navad (mille nimed kaardil puuduvad). Siiski, k6ik l6ppes h2sti ning sydaoo paiku olime oma koduses telgis puhkamas.
Lidiano oli tore. Ta on segu Mr. Beanist ja Monkist ja p2ris itaallasest. Tootab Itaalias rekkajuhina, teeb erivedusid (jahid ja muud suured masinad) ning armastab r2ndamist (ja j22tist!!). Sedasi mooda ilma k2ies on 2ra 6ppinud ka inglise keele suhtlustasandil. Temaga vestlemine oli puhas 6nnemolekulide doos, sest hoidsin pidevalt naeru tagasi. Koomiline k2tega vehkimine (jah, ka auto roolis) r22kimise ajal, huvitav s6nakasutus ning lood k6igest, mis puudutab Itaaliat v6i itaallasi v6i teda ennast. Ning see k6ik mahlakas sarkasmikastmes, mmmm:)
Lidiano viis meid otse Veneetsiasse. Hyvasti j2ttes kirjutas ta meile yhe Ravenna soogikoha aadressi, et kui satume sinna ja oleme n2ljased, saame k6hud pastat t2is syya ning tema tasub hiljem arve. Lihtsalt nii armas, et keegi midagi sellist yldse pakub. Ette saan oelda, et sellist heldet v6imalust me siiski ei kasutanud.
Esimene p2ev Veneetsias moodus hirmkiiresti. Andsime pakid rongijaama pakihoidu (jumal, kui kallis selline l6bu on), ning l2ksime jalutama. Kogu linn on puupysti turiste t2is ning seet6ttu paistab p6hiline vaatamisv22rsus olevat j2rjekordne suveniirimyygiputka t2nava 22res... Loomulikku ja ehtsat tuleb pyydlikult otsida, k6ik paistabki vaid kylastajatele suunatud olevat. Kuid Veneetsias on ka tillukesed k6rvalt2navad. Need 6hkavad niiskest jahedusest ning on meeldivalt vaiksed ja tyhjad. Seal kuuleb avatud aknast tulevat perekondlikku vestlust v6i televiisorijuttu. Pool oma teekonnast l2bisime neid teid pidi. Oi, ja muidugi kanalikesed ja sillakesed:) J6udsime k2ia ka Veneetsia modernse kunsti muuseumis, mis samuti elamus omaette oli. Kumu inimestele: yleval oli nii m6nigi Ropsi too, natuke Henri Matisse'i, Marc Chagall'i ning Henry Moore'i - k6ik v2ga toredad ja uhked:)
Kuna oomaja meil Veneetsias ei olnud, otsisime internetikohviku ning asusime Hospitality Clubi kasutajate hulgast yksk6ik keda otsima, kes meid kohe majutada saaks. Neile, kes ei tea, siis HC (e Hospitality Club) on rahvusvaheline klubi inimestele, kes armastavad reisimist ning uusi tutvusi. HC liikmed reisivad laias maailmas ringi ning oobivad mitte hotellis, hostelis ega k2mpingus, vaid yksteise juures. Minu jaoks on asja suurim eelis see, et nii kohtad kandi kohalikku. Kohtad inimest, kes piirkonnast v2ga palju teab ning oskab nii m6ndagi kasulikku soovitada. Loomulikult lisaks uued toredad s6brad ning oomaja, mille eest ei pea hingehinda v2lja k2ima. Veneetsiast mandrile tulles on v2ike linn Mestre. Seal elab noormees nimega George, kes meid tol 6htul meelsasti oomajale oli n6us v6tma. George ise on Egiptusest, tema tydruks6ber itaaliast. Korter oli suur ning mugav ja meie s6brad ylimalt lahked ning hoolitsevad. Saime yle mitme p2eva P2ris voodis magada.
Esialgu plaanisime j2rgmisel hommikul l6unapoole edasi liikuda. Kuid kuna p2rastl6unaks ei olnud me veel h22letamisk6lbulikku teed linnast v2lja leidnud... Ja leidsime hoopis hiiigeltoreda k2mpingu... Siis otsustasime j22da veel 2ks ooks. K2mping asus Mestre k6rvallinnas Margheras, kylastajate kasutuses olid k6iksugused k2mpingumugavused ning ylimalt kosutav-jahutav bassein. Eks see meid ka k6ige enam veetles. Pool j2rgevast p2evast veetsime p2evitades ning jahedas vees m6nuledes, 6htul suundusime taas Veneetsiasse.
Sel korral oli Veneetsia p6hiosa juba avastatud. Saime rahulikult ringi jalutada ning olukorda ja hetke nautida. Turult leidsime v2rskeid viigimarju (kes teavad, need teavad, et me Lauriga lihtsalt Armastame neid vilju, kuid kodumaal kyyndib kilo hind 250 kroonini ning alati ei saa), siin olid viljad kohalikus hinnaklassis ja lausa sulasid suus. Proovimata ei j22nud ka pizza. Istusime siis Canale Grande 22res ja nautisime vaadet... Ning maiustasime. Bussijaama poole tagasi minnes eksisime 2ra. Kohe p2ris kenasti. N6nda, et isegi kaardi j2rgi kohe 6iget teed ei leidnud, nagu ma r22kisin - toredad tillukesed t2navad (mille nimed kaardil puuduvad). Siiski, k6ik l6ppes h2sti ning sydaoo paiku olime oma koduses telgis puhkamas.
Wednesday, July 9, 2008
Tere hommikust Itaalia!
Kallid,
kuigi internetikohvikud välismaal on kallid ja kõik värk... Ei suuda ma oma elevust nii kiiresti kui võimalik väljendamata jätta.
Muidugi suundus itaallane Lidiano oma kodumaale itaaliasse ning esimese poole tunni jooksul otsustasime Lauriga, et seesugusest võimalusest me lahti ei lase. Lidiano nõustus meelsasti, et sõidame temaga itaaliani kaasa. Jah, ja nüüd, 5nda päeva hommikul ärkasin ma Itaalias, sõitsime Alpide vahel!
Veneetsia on imeline! Ja müstiline ja turistiline:D
Homseks püüan mõne ilusa gondlipoisi ära moosida, et ta mu sõitma viiks;)
Saadan sületäie sooja niisket õhku ja veevulinat otse Veneetsiast!
Kats
kuigi internetikohvikud välismaal on kallid ja kõik värk... Ei suuda ma oma elevust nii kiiresti kui võimalik väljendamata jätta.
Muidugi suundus itaallane Lidiano oma kodumaale itaaliasse ning esimese poole tunni jooksul otsustasime Lauriga, et seesugusest võimalusest me lahti ei lase. Lidiano nõustus meelsasti, et sõidame temaga itaaliani kaasa. Jah, ja nüüd, 5nda päeva hommikul ärkasin ma Itaalias, sõitsime Alpide vahel!
Veneetsia on imeline! Ja müstiline ja turistiline:D
Homseks püüan mõne ilusa gondlipoisi ära moosida, et ta mu sõitma viiks;)
Saadan sületäie sooja niisket õhku ja veevulinat otse Veneetsiast!
Kats
English blog - by Laur
All good people who have helped us or just want to know how we are doing can read about almost everything from Laur's blog which is in english. Just have a look at:
http://www.laur-tuulab-ringi.blogspot.com
http://www.laur-tuulab-ringi.blogspot.com
Krakow, Poola
Poola kultuuripealinnas Krakowis veetsime päeva ja pool. Väga vähe jõudsime päriselt süveneda ja vaadata, sest suurem osa ajast kulus ülejäänud reisiks valmistumise ja mis parata puhkamise peale. Ometi avaldas Krakow mulle nii muljet, et tahan sinna kindlalt tagasi minna. Tõttöelda võiks seal lausa aasta või paar elada. (Kes rääkis, et Poola on pommiauk??)
Eile lõunal pakkisime lõpuks kokku kogu oma kaasas oleva varanduse, varusime 6 liitrit vett palava päeva varuks (Marika, mul on su hüva nõu sooja maa ja kuuma kliima kohta meeles:)) ning asusime bussipeatuse poole. Peatuse leidsime hõlpsalt ja jumal tänatud, see ei olnud kaugel. Kott oli kohutavalt raske.
Buss nr 245 viis meid linna äärde, kus üsna kohe leidsime mõnusa varjulise seismiskoha ja asusime hääletama. Poole tunni pärast olin mina juba peaaegu vingumas kui kummide vilinal peatus meie ees must rullnokaBMW. Juht ei rääkinud keeli, mida meie, kuid pressisimekõik kotid väiksesse 2-ukselisse masinasse ja teekond algas. Jahh, esimene külmavärinate teekond, sest paistis, et noormehel rooli taga oli kohutavalt kiire. Krakowi lõunapoolses ääres käivad nimelt suured ehitustööd ning ummikuid on palju. Meile küüti pakkunud noormees kasutas ära aga iga võimalikku ja võimatut moodust, et ummikust kiiremini mööda pääseda. Mis seal pikemalt seletada, esimese paari minuti jooksul sain aru, et see ei ole auto, milles soovin olla ning andsin ka Laurile märku. 10 minuti pärast oli aeg ka juhile mahaminekusoov teatada ning õnneks ei olnud ta vastu. Tõmbas kiiresti tee äärde ning aitas meie pakidki maha. Enam nii kiiresti esimese peatuva auto peale ei tõtta.
Uuest hääletuskohast oli imelis vaade Tatratele. Seda vaadet nautisime üle tunni aja:) Kuni peatus väike peaaegu bordoopunane vana Fiat. Rooli taga istus maailma kõige ehtsam ja toredam itaallane. Itaallane Lidiano ütles, et saab meid viia Slovakkia pealinna Bratislavasse. See oli väga hea uudis ning sobis meile hästi - sealt on Budapesti ju ikkagi lühem maa. Ja sõit algas.
Eile lõunal pakkisime lõpuks kokku kogu oma kaasas oleva varanduse, varusime 6 liitrit vett palava päeva varuks (Marika, mul on su hüva nõu sooja maa ja kuuma kliima kohta meeles:)) ning asusime bussipeatuse poole. Peatuse leidsime hõlpsalt ja jumal tänatud, see ei olnud kaugel. Kott oli kohutavalt raske.
Buss nr 245 viis meid linna äärde, kus üsna kohe leidsime mõnusa varjulise seismiskoha ja asusime hääletama. Poole tunni pärast olin mina juba peaaegu vingumas kui kummide vilinal peatus meie ees must rullnokaBMW. Juht ei rääkinud keeli, mida meie, kuid pressisimekõik kotid väiksesse 2-ukselisse masinasse ja teekond algas. Jahh, esimene külmavärinate teekond, sest paistis, et noormehel rooli taga oli kohutavalt kiire. Krakowi lõunapoolses ääres käivad nimelt suured ehitustööd ning ummikuid on palju. Meile küüti pakkunud noormees kasutas ära aga iga võimalikku ja võimatut moodust, et ummikust kiiremini mööda pääseda. Mis seal pikemalt seletada, esimese paari minuti jooksul sain aru, et see ei ole auto, milles soovin olla ning andsin ka Laurile märku. 10 minuti pärast oli aeg ka juhile mahaminekusoov teatada ning õnneks ei olnud ta vastu. Tõmbas kiiresti tee äärde ning aitas meie pakidki maha. Enam nii kiiresti esimese peatuva auto peale ei tõtta.
Uuest hääletuskohast oli imelis vaade Tatratele. Seda vaadet nautisime üle tunni aja:) Kuni peatus väike peaaegu bordoopunane vana Fiat. Rooli taga istus maailma kõige ehtsam ja toredam itaallane. Itaallane Lidiano ütles, et saab meid viia Slovakkia pealinna Bratislavasse. See oli väga hea uudis ning sobis meile hästi - sealt on Budapesti ju ikkagi lühem maa. Ja sõit algas.
Monday, July 7, 2008
Ja teekond algab
Mitu kuud planeerimist, info otsimist ja elevust j6udis haripunkti 5. juuli p2rastl6unal. L6puks ometi olid pakitud k6ik asjad, l6petatud peaaegu k6ik tegemist vajavad tooasjad ning armsate inimestega peatse-n2gemiseni j2etud.
Kell 14:45 s2ttisime oma t6esti ebainimlikult suured kotid Tallinnas P2rnu mnt'l tee 22rde ja viskasime n2pu pysti. Poole tunni p2rast n2kkas - ylis6bralik Raivo viis meid otse P2rnusse ja teisele poole linna Riia mnt otsa. Ta ise oli ilmas tohutult-kohutavalt palju ringi reisinud ning jagas meile kylluses head infot, kus k2ia v6i mida teha:) Riia mnt'l ei oodanud me 5 minutitki, P2rnu ringrajalt oma naise v6idus6idu-Audiga kodu poole s6itva Andrisega saime Riia ringteele L2tti. Nii nagu Raivo, pakatas Andriski s6bralikkusest ning jagas omadest kogemustest humoorikaid kildusid ja n2pun2iteid maailma avastamisest.
Riias j6udsime just valmis sildi "Kaunas-Budapest", kui peatus ilus l2ikiv rekka ja jess-jess, juht suundus Poola, Poznani:). Kahjuks r22kis juht Christopher v2ga v2he inglise ja veel v2hem vene keelt. Aga temagi oli tore, s6bralik ja abivalmis. Oo hakul kui ma tagaistmel tukkuma kippusin j22ma, k2skis ta k6ik kotid eest 2ra t6sta ja kamandas mind magama. Ahjaa, ma ei maininud, et rekka oli uhiuus, k6ik peale juhi istme veel kiletatud ja puutumata. Me olime selle rekka esimesed h22letajad - 6nnistasime sisse.
6. juuli hommikul 6:30 (kohalik aeg) j6udsime Poznani, juht ise pooras linna sisse ja pani meid keskusse s6itva tee 22res maha. (Kiirteel ei tohi ju peatuda). K6igepealt v6tsime omale pisut aega, et sotti saada, kus t2pselt oleme ning kuhu peame edasiliikumiseks saama. Kaardi j2rgi oli 6ige kiirteelt mahas6it paari kilomeetri kaugusel, vinnasime kotid selga ja asusime teele. Igalt v6imalikult vastutulijalt kysisime teed. Nii m6nigi t6des poolikus inglise/vene keeles, et see teeots on ysna kaugel, aga olime v2hemalt 6igel teel ja muud v6imalust ei paistnud olevat. Juba seal m2rkasime Poola inimeste h2mmastavat lahkust. Isegi kell 7 hommikul ei pidanud yksik jalgrattur paljuks meie p2rast jalgrattalt maha tulla ja siis oelda, et jah, minge siit otse:) Niisiis k6ndisime ja k6ndisime, moodusime mitmest viaduktist... Ikka valed. Aga kant oli imeilus, olime rukkip6ldude vahel, 6itsesid rukkililled ja moonid. Ja siis tuli puuviljaistandus:) Just nagu meid oodates, kasvasid lopsakalt yle istanduse aia lopsakalt tulipunastest marjadest longus kirsipuud. (Lasime hea maitsta). Seal n2gin ma elus esimest korda p2ris virsikupuud p2ris (tooreste) virsikutega. Tore oli. Aga kott ikkagi hirmus raske.
Viimaks saabus 6ige mahas6it ja olime 6iges h22letuskohas. M6neks hetkeks istusime sinna samma tee22rde maha, sest paarikilomeetrisest matkast oli kujunenud 8 km r2nnak. Sel korral tundus h22letamine edutum olevat, oli palav, autosid palju ja tundus et keegi ei saa eriti aru, mida me teeme. Viimaks v6ttis meid peale noor paar Poznanist, saime kyll edasi vaid 50 km, aga hea seegi. Autos tikkus uni kogu aeg peale, hilisemal uurimisel ka Lauril. Kui maha saime, leidsime, et on 6ige aeg siestat pidada. Maantevalli k6rval lokkas kuldne rukkip6ld ja sealsamas kasvasid yksikud p2rnapuud. P2rnad ahvatlesid meid oma varjulise olemusega, sinna me l2ksimegi. Paar tundi kosutavat und Poola p2rnade all kulus kyllaga 2ra.
Kella kolme ajal olime taas vormis ja valmis edasi liikuma. 15 minutit tundus j2lle lootusetu, sest autod tuhisesid mooda. Yhel hetkel peatus h6bedane Opel. Tyhja see Wroclaw, me saame otse Krakowisse:) Juht r22kis v2ga head inglise keelt, suhtlemine oli vaba ja tohutult huvitav. R22kisime palju Poola riigist ning k6igest sellega seonduvast. Wroclawis k2isime ka soomas, vaestele tudengitele tegi meid oma kylalisteks nimetav juht kosutavad praed v2lja. 50 km enne Krakowit pakkus juht, et n2itaks meile meelsasti yht l2hedal asuvat ilusat kohta. Olime loomulikult n6us. Kiirteelt u 40 km eemal asub Ojcowski rahvuspark ning seal Pieskowa Skala loss. Loss ja ymbritsev loodus olid imelised. Seesuguseid asju lennureisiga sihtpunkti s6ites naljalt ei n2e. Kahjuks oli aga kell juba palju ning lossi sisse meid ei lastud.
Poola kultuuripealinna Krakowisse j6udsime kella 22 ajal. Ja siis hakkasime ka 00bimispaika otsima. Taas h2mmastas meid Poola inimeste kylalislahkus. Olles hyvasti j2tnud eriliselt toreda juhiga, sammusime trammipeatusse, et oma k2mpingukohta minna. Selgus aga, et peatus oli vale. Sealt tramm nr 8 ei l2inud. K6netasime yht peatuses ootavat naisterahvast. Taas ei olnud abi ei inglise ega vene keelest, kuid k2ed ja jalad osutusid heaks suhtlusvahendiks. T2di viis meid trammiga yhe peatuse edasi ning juhatas siis peaaegu, et k2e k6rval 6igesse peatusse. Ka k2mpingukohta aadressi j2rgi otsides tuli meile appi yhe eramaja hoovis seisev h2rra (ei inglise ega vene keelt), kes aadressi n2hes poola keeles m2rku andis, et suleb v2rava ja viib meid kohale:) Poola inimesed lihtsalt pakatavad heasydamlikkusest!
Enne sydaood saime edukalt ja viperusteta yles Lauri vinge m2gitelgi ja PESTA. Oo moodus kosutavas unes ja aegajalt vihmasabina peale yles 2rgates. Hommikul tegime priimuse peale kiirsuppi ning p2rastl6nal seadsime sammud Krakowit avastama. Poola heasydamlike inimeste auks otsustasime siia veel yheks ooks j22da.
Selliselt on moodunud meie esimesed r2nnup2vad. Loodan, et Eestis on ilmad sama ilusad kui siin (27 kraadi). Saadan teile kallistusi.
Katre
Kell 14:45 s2ttisime oma t6esti ebainimlikult suured kotid Tallinnas P2rnu mnt'l tee 22rde ja viskasime n2pu pysti. Poole tunni p2rast n2kkas - ylis6bralik Raivo viis meid otse P2rnusse ja teisele poole linna Riia mnt otsa. Ta ise oli ilmas tohutult-kohutavalt palju ringi reisinud ning jagas meile kylluses head infot, kus k2ia v6i mida teha:) Riia mnt'l ei oodanud me 5 minutitki, P2rnu ringrajalt oma naise v6idus6idu-Audiga kodu poole s6itva Andrisega saime Riia ringteele L2tti. Nii nagu Raivo, pakatas Andriski s6bralikkusest ning jagas omadest kogemustest humoorikaid kildusid ja n2pun2iteid maailma avastamisest.
Riias j6udsime just valmis sildi "Kaunas-Budapest", kui peatus ilus l2ikiv rekka ja jess-jess, juht suundus Poola, Poznani:). Kahjuks r22kis juht Christopher v2ga v2he inglise ja veel v2hem vene keelt. Aga temagi oli tore, s6bralik ja abivalmis. Oo hakul kui ma tagaistmel tukkuma kippusin j22ma, k2skis ta k6ik kotid eest 2ra t6sta ja kamandas mind magama. Ahjaa, ma ei maininud, et rekka oli uhiuus, k6ik peale juhi istme veel kiletatud ja puutumata. Me olime selle rekka esimesed h22letajad - 6nnistasime sisse.
6. juuli hommikul 6:30 (kohalik aeg) j6udsime Poznani, juht ise pooras linna sisse ja pani meid keskusse s6itva tee 22res maha. (Kiirteel ei tohi ju peatuda). K6igepealt v6tsime omale pisut aega, et sotti saada, kus t2pselt oleme ning kuhu peame edasiliikumiseks saama. Kaardi j2rgi oli 6ige kiirteelt mahas6it paari kilomeetri kaugusel, vinnasime kotid selga ja asusime teele. Igalt v6imalikult vastutulijalt kysisime teed. Nii m6nigi t6des poolikus inglise/vene keeles, et see teeots on ysna kaugel, aga olime v2hemalt 6igel teel ja muud v6imalust ei paistnud olevat. Juba seal m2rkasime Poola inimeste h2mmastavat lahkust. Isegi kell 7 hommikul ei pidanud yksik jalgrattur paljuks meie p2rast jalgrattalt maha tulla ja siis oelda, et jah, minge siit otse:) Niisiis k6ndisime ja k6ndisime, moodusime mitmest viaduktist... Ikka valed. Aga kant oli imeilus, olime rukkip6ldude vahel, 6itsesid rukkililled ja moonid. Ja siis tuli puuviljaistandus:) Just nagu meid oodates, kasvasid lopsakalt yle istanduse aia lopsakalt tulipunastest marjadest longus kirsipuud. (Lasime hea maitsta). Seal n2gin ma elus esimest korda p2ris virsikupuud p2ris (tooreste) virsikutega. Tore oli. Aga kott ikkagi hirmus raske.
Viimaks saabus 6ige mahas6it ja olime 6iges h22letuskohas. M6neks hetkeks istusime sinna samma tee22rde maha, sest paarikilomeetrisest matkast oli kujunenud 8 km r2nnak. Sel korral tundus h22letamine edutum olevat, oli palav, autosid palju ja tundus et keegi ei saa eriti aru, mida me teeme. Viimaks v6ttis meid peale noor paar Poznanist, saime kyll edasi vaid 50 km, aga hea seegi. Autos tikkus uni kogu aeg peale, hilisemal uurimisel ka Lauril. Kui maha saime, leidsime, et on 6ige aeg siestat pidada. Maantevalli k6rval lokkas kuldne rukkip6ld ja sealsamas kasvasid yksikud p2rnapuud. P2rnad ahvatlesid meid oma varjulise olemusega, sinna me l2ksimegi. Paar tundi kosutavat und Poola p2rnade all kulus kyllaga 2ra.
Kella kolme ajal olime taas vormis ja valmis edasi liikuma. 15 minutit tundus j2lle lootusetu, sest autod tuhisesid mooda. Yhel hetkel peatus h6bedane Opel. Tyhja see Wroclaw, me saame otse Krakowisse:) Juht r22kis v2ga head inglise keelt, suhtlemine oli vaba ja tohutult huvitav. R22kisime palju Poola riigist ning k6igest sellega seonduvast. Wroclawis k2isime ka soomas, vaestele tudengitele tegi meid oma kylalisteks nimetav juht kosutavad praed v2lja. 50 km enne Krakowit pakkus juht, et n2itaks meile meelsasti yht l2hedal asuvat ilusat kohta. Olime loomulikult n6us. Kiirteelt u 40 km eemal asub Ojcowski rahvuspark ning seal Pieskowa Skala loss. Loss ja ymbritsev loodus olid imelised. Seesuguseid asju lennureisiga sihtpunkti s6ites naljalt ei n2e. Kahjuks oli aga kell juba palju ning lossi sisse meid ei lastud.
Poola kultuuripealinna Krakowisse j6udsime kella 22 ajal. Ja siis hakkasime ka 00bimispaika otsima. Taas h2mmastas meid Poola inimeste kylalislahkus. Olles hyvasti j2tnud eriliselt toreda juhiga, sammusime trammipeatusse, et oma k2mpingukohta minna. Selgus aga, et peatus oli vale. Sealt tramm nr 8 ei l2inud. K6netasime yht peatuses ootavat naisterahvast. Taas ei olnud abi ei inglise ega vene keelest, kuid k2ed ja jalad osutusid heaks suhtlusvahendiks. T2di viis meid trammiga yhe peatuse edasi ning juhatas siis peaaegu, et k2e k6rval 6igesse peatusse. Ka k2mpingukohta aadressi j2rgi otsides tuli meile appi yhe eramaja hoovis seisev h2rra (ei inglise ega vene keelt), kes aadressi n2hes poola keeles m2rku andis, et suleb v2rava ja viib meid kohale:) Poola inimesed lihtsalt pakatavad heasydamlikkusest!
Enne sydaood saime edukalt ja viperusteta yles Lauri vinge m2gitelgi ja PESTA. Oo moodus kosutavas unes ja aegajalt vihmasabina peale yles 2rgates. Hommikul tegime priimuse peale kiirsuppi ning p2rastl6nal seadsime sammud Krakowit avastama. Poola heasydamlike inimeste auks otsustasime siia veel yheks ooks j22da.
Selliselt on moodunud meie esimesed r2nnup2vad. Loodan, et Eestis on ilmad sama ilusad kui siin (27 kraadi). Saadan teile kallistusi.
Katre
Mis?Kes?Kus?
Tere head inimesed.
See internetip2evik on loodud, et k6ik mulle armsad inimesed saaksid uusimat ja parimat infot, kus Euroopa nurgas ma hetkel r2ndan. Reisin oma teise poole Lauriga, k6ige parem ja turvalisem reisikaaslane:)
Niisiis. Plaan on teha v2ike Euroopa ringr2nnak (5. juuli kuni augusti esimesed p2evad). Alustasime Tallinnast ning suundume l6unapoole. Peamine siht on Itaalia, kuid oleme paindlikud ning teel peatume kindlasti Ungaris (Budapest) ja tagasitulles ka Saksamaal. Kolnis elab mu s6brants Kadri, keda nii hirmharva Eestis n2eb, et pean teda ise vaatama minema.
Jah, ja kogu meie teekond on poidlakyydiga (ma t6esti vabandan nende y'de ja numbrit2htede p2rast, kuid muud hetkel pole). Oobimiseks on kaasas telk-magamismatid-magamiskotid, kuid kui leiame kellegi, kes meid oma heast sydamest ka majutada tahab, oleme rahul:)
Loodan v2ga, et nendest postitustest, mille yhes v6i teises paigas olles siia j2tta saan, on teile abi ja r66mu. Lugege siis hoolega ning kohtume Eestis juba augustis!
Ikka teie,
Katre
See internetip2evik on loodud, et k6ik mulle armsad inimesed saaksid uusimat ja parimat infot, kus Euroopa nurgas ma hetkel r2ndan. Reisin oma teise poole Lauriga, k6ige parem ja turvalisem reisikaaslane:)
Niisiis. Plaan on teha v2ike Euroopa ringr2nnak (5. juuli kuni augusti esimesed p2evad). Alustasime Tallinnast ning suundume l6unapoole. Peamine siht on Itaalia, kuid oleme paindlikud ning teel peatume kindlasti Ungaris (Budapest) ja tagasitulles ka Saksamaal. Kolnis elab mu s6brants Kadri, keda nii hirmharva Eestis n2eb, et pean teda ise vaatama minema.
Jah, ja kogu meie teekond on poidlakyydiga (ma t6esti vabandan nende y'de ja numbrit2htede p2rast, kuid muud hetkel pole). Oobimiseks on kaasas telk-magamismatid-magamiskotid, kuid kui leiame kellegi, kes meid oma heast sydamest ka majutada tahab, oleme rahul:)
Loodan v2ga, et nendest postitustest, mille yhes v6i teises paigas olles siia j2tta saan, on teile abi ja r66mu. Lugege siis hoolega ning kohtume Eestis juba augustis!
Ikka teie,
Katre
Subscribe to:
Posts (Atom)