Ühika ees. Ainult pool pagasist on minu :)
Kõige-kõige-kõige kallimatega.
Thursday, September 3, 2009
Tuesday, September 1, 2009
Eesti
7ndal augustil jõudsin tagasi koju. Ei olnudki suuri tundeid. Aa, tegelikult oli - kui suur on pagasi ülekaal ja kas ma pean lisa maksma. Aga pabistaja nagu ma olen, pakkisin kõik siiski õigetesse piiridesse ja ülekaaluga probleeme ei tulnud. Nojah, seda ka seetõttu, et ligi 20 kg asju jätsin Kanishki juurde Weingartenisse :) Natukene tunnen puudust 2st paarist kingadest... Ja saabastest, mille pakkimistuhinas kogemata minema viskasin :'( Siiski, nüüd saan Saksamaale minna tõepoolest vaid väikese käekotiga, kõik vajalik (kuni kosmeetikani välja) on seal olemas-ootamas.
Pool aastat möödub linnulennul. Aga ei olnud eriti kurb ära tulla. Jah, nutsin küll. Aga mitte meeleheitest. Väga kalleid sõpru ja üks väga oluline inimene jäid Saksamaale. Ja hulganisti paiku veel külastamata ja Elisabethi kokakunstitunnid toimumata... Aga Eestis ootasid mind ju siinsed sõbrad, pere ja elu. Ilmselt pole muremõtteid kuna tean, et lähen sinna õige pea jälle külla. Kogemuste võrra olen rikkam, teadmiste võrra samuti. Sõpru, väga kalleid, leidsin ka. Ning noormehe, kes hinge puudutas. Võib ju öelda, et saavutasin fantastilise tulemuse :)
Aga koju jõudes tabas mind suur reaalsus ja igapäevased mured-toimetused. 2 nädalat elasin vanemate juures. Nüüd aga sain lõpuks ometi tagasi Tööstuse tänavale kolida. Seal toimus nimelt põhjalik remont. Hea on tagasi oma korteris olla. Kõik on kodune, kuid hubasusest jääb veel vajaka. Elan ju veel poolenisti kastide otsas, iga päev pakin midagi lahti. Ja tööturg ning selle probleemid said ka minu muremõteteks. Nimelt otsin nüüd üle 5 aasta jälle tööd. Märtsikuuni laabus kõik kuidagi iseenesest. Töö leidis minu... Nüüd aga on kõik sootuks teisiti. Aga pooldan PoSu ideoloogiat ehk Positiivset Suhtumist. Hakkasin jälle ehteid looma ning olen ametiotsingutel aktiivne. Küll varsti midagi leian.
Aitäh kõigile, kes mu toimetuste vastu huvi tundsid/tunnevad - kallistused teile. Reisimist ma ei jäta. Kui rännutee jälle jalge all, olete Teie esimesed kes sellest kuulevad :) Loodan, et saan Kanishkilt peagi kätte meie ärasõidupildid, siin postitan nad siia teilegi näitamiseks kindlasti üles.
Pool aastat möödub linnulennul. Aga ei olnud eriti kurb ära tulla. Jah, nutsin küll. Aga mitte meeleheitest. Väga kalleid sõpru ja üks väga oluline inimene jäid Saksamaale. Ja hulganisti paiku veel külastamata ja Elisabethi kokakunstitunnid toimumata... Aga Eestis ootasid mind ju siinsed sõbrad, pere ja elu. Ilmselt pole muremõtteid kuna tean, et lähen sinna õige pea jälle külla. Kogemuste võrra olen rikkam, teadmiste võrra samuti. Sõpru, väga kalleid, leidsin ka. Ning noormehe, kes hinge puudutas. Võib ju öelda, et saavutasin fantastilise tulemuse :)
Aga koju jõudes tabas mind suur reaalsus ja igapäevased mured-toimetused. 2 nädalat elasin vanemate juures. Nüüd aga sain lõpuks ometi tagasi Tööstuse tänavale kolida. Seal toimus nimelt põhjalik remont. Hea on tagasi oma korteris olla. Kõik on kodune, kuid hubasusest jääb veel vajaka. Elan ju veel poolenisti kastide otsas, iga päev pakin midagi lahti. Ja tööturg ning selle probleemid said ka minu muremõteteks. Nimelt otsin nüüd üle 5 aasta jälle tööd. Märtsikuuni laabus kõik kuidagi iseenesest. Töö leidis minu... Nüüd aga on kõik sootuks teisiti. Aga pooldan PoSu ideoloogiat ehk Positiivset Suhtumist. Hakkasin jälle ehteid looma ning olen ametiotsingutel aktiivne. Küll varsti midagi leian.
Aitäh kõigile, kes mu toimetuste vastu huvi tundsid/tunnevad - kallistused teile. Reisimist ma ei jäta. Kui rännutee jälle jalge all, olete Teie esimesed kes sellest kuulevad :) Loodan, et saan Kanishkilt peagi kätte meie ärasõidupildid, siin postitan nad siia teilegi näitamiseks kindlasti üles.
Monday, August 3, 2009
Ja hakkabki labi saama...
Eile sai 5 kuud siin oldud. Ei tahistanud. Pigem on veidi nukker. Juba 7ndal olen tagasi Eestis. Voi siis vaga ratsionaalne olemine. Planeerin kojutulekut, et kus mis ja kuidas. Juba registreerisin end Weingarteni elanikeregistrist valja. Viimased toimetused veel ulikoolis. Homme kain pangas ja koristan tuba-korterit. Ulehomme ka. Kojutuleku piletid on valja prinditud.
Viimane kuu laks ulehelikiirusel. Aga koik on olnud fantastiline. Super! Eile kiitis Elisabeth (mu saksa perest) mu saka keelt. Et on palju parem :) Loengud ulikoolis olid huvitavad ja kasulikud. Ja sobrad siin on niiniinii armsad. Melli ja Kanishk arutasid, et ehk saavad mind kaeraudu pidi nende korterisse lukustada, et ma Eestisse ei saaks. Aga kull ma tulen ikkagi koju.
Aga nuud ma lahen veel viimast korda Alibisse. 3 paeva veel Saksamaal veeta :)
Viimane kuu laks ulehelikiirusel. Aga koik on olnud fantastiline. Super! Eile kiitis Elisabeth (mu saksa perest) mu saka keelt. Et on palju parem :) Loengud ulikoolis olid huvitavad ja kasulikud. Ja sobrad siin on niiniinii armsad. Melli ja Kanishk arutasid, et ehk saavad mind kaeraudu pidi nende korterisse lukustada, et ma Eestisse ei saaks. Aga kull ma tulen ikkagi koju.
Aga nuud ma lahen veel viimast korda Alibisse. 3 paeva veel Saksamaal veeta :)
Tuesday, July 7, 2009
Brezeln
Niisiis need on brezelnid. Sakslaste imeline leiutis. Voiks vist öelda, et Louna-Sakslaste.Siiamaale saabudes ei osanud ma neist kringlitest eriti midagi pidada - tundusid kuivad ja igavad. Aga siis rääkis keegi saladuse, et tuleb imevidin pikuti pooleks loigata ja void vahele määrida. Ja töötab. Mmmmmmm, keele viivad alla. Eriti veel piimaga. Issi, sulle maitsevad kindlasti :)
Brezelni-prillid fotole jäädvustatud maikuus ülikooli Euroopa päeval.
Monday, July 6, 2009
Ja Eestimaa nähtud... Ja juba ammu tagasi oldud
Nädal aega Eestis oli parim-parim puhkus ja vaheldus!!!
Ma ei mäletanudki, et oma elu ja toimetustega nii valguskiirusel liikuda saab. Aga näe, saab. Mis ma selle nädalakese jooksul siis teha jõudsin:
Kvaliteetaeg perega
Kohvikunaeru emaga Kirsi juures kohvikus (ploomimahl ja kook)
Marko ja kompanii mereäärne grill
Üliõpilaskonna külastus ja õhtusöök Kessuga
Hommikusöök Barbaga
Lõuna Rihoga
Kiirkülastus raamatukokku
Kohtumine Valliga - Loitsukeller on alati armas
Õhtune Patrick Matuga (küüslauguleivad, nämm) ning üllatusvisiit Liisi uude kottu
Kirsi sünnipäev
TLÜ sotsiaaltöö bakalaureuseõppe lõpuaktus (kursakaaslastele porgand)
Üllatusvisiit Kumusse
Kirsi lõpuaktus ja mõnus pidune olemine kodus
Jutuajamised Garfiga...
Ja veel palju kiirustamist, naeru, organiseerimist, arutelusid ja lihtsalt oma suures voodis magamist :)
Mulle meeldib Eesti!!!
Aga siin Saksamaal on vahepeal otsa lõppenud minu loengud. Reedel käisin viimases... Kuidagi nukker ja ootusärev on üheaegselt. Olen ära jõudnud esitada 2 referaati (neist 1 saksa keeles). Üks raport ootab veel lõpunikirjutamist. Ning siis veel 2 eksamit. Täna, 5 tunni ja 30 minuti pärast on saksa keele eksam. Ja uue nädala esmaspäeval üks sotsiaaltöö oma. Ma eriti ei pelga. Olen õppinud.
Saksamaalgi on vahepeal ilmad soojaks läinud. Kuigi taevas nutab vihmapisaraid ikka õige tihti. Kui homme on päikeseilm... Siis lähen kindlastikindlasti parki või Freibadi lesima. Mõnusmõnusmõnus.
Eile ja üleeile oli Eestimaal pidu. Ausõna, kui laupäeval nii pooleldi muuseas internetist etv otse-eetri lingi leidsin, tulid pisarad silma. Jah, ma vaatasin nii laulupeo rongkäiku kui ka mõlemat kotserti internetist nii suure heldimusega et eilsete lõpulaulude ajal hakkasid pisarad iseenesest voolama. Uhke tunne on olla eestlane!
Ja reklaam on ka tehtud. Vähemalt üks noormees Indiast teab nüüd õige täpselt mis on eestlaste Laulupidu ja kuidas selline ettevõtmine välja näeb.
Kallistused palavad!
Kuu aja ja 1 päeva pärast olen tagasi kodus :)
Ma ei mäletanudki, et oma elu ja toimetustega nii valguskiirusel liikuda saab. Aga näe, saab. Mis ma selle nädalakese jooksul siis teha jõudsin:
Kvaliteetaeg perega
Kohvikunaeru emaga Kirsi juures kohvikus (ploomimahl ja kook)
Marko ja kompanii mereäärne grill
Üliõpilaskonna külastus ja õhtusöök Kessuga
Hommikusöök Barbaga
Lõuna Rihoga
Kiirkülastus raamatukokku
Kohtumine Valliga - Loitsukeller on alati armas
Õhtune Patrick Matuga (küüslauguleivad, nämm) ning üllatusvisiit Liisi uude kottu
Kirsi sünnipäev
TLÜ sotsiaaltöö bakalaureuseõppe lõpuaktus (kursakaaslastele porgand)
Üllatusvisiit Kumusse
Kirsi lõpuaktus ja mõnus pidune olemine kodus
Jutuajamised Garfiga...
Ja veel palju kiirustamist, naeru, organiseerimist, arutelusid ja lihtsalt oma suures voodis magamist :)
Mulle meeldib Eesti!!!
Aga siin Saksamaal on vahepeal otsa lõppenud minu loengud. Reedel käisin viimases... Kuidagi nukker ja ootusärev on üheaegselt. Olen ära jõudnud esitada 2 referaati (neist 1 saksa keeles). Üks raport ootab veel lõpunikirjutamist. Ning siis veel 2 eksamit. Täna, 5 tunni ja 30 minuti pärast on saksa keele eksam. Ja uue nädala esmaspäeval üks sotsiaaltöö oma. Ma eriti ei pelga. Olen õppinud.
Saksamaalgi on vahepeal ilmad soojaks läinud. Kuigi taevas nutab vihmapisaraid ikka õige tihti. Kui homme on päikeseilm... Siis lähen kindlastikindlasti parki või Freibadi lesima. Mõnusmõnusmõnus.
Eile ja üleeile oli Eestimaal pidu. Ausõna, kui laupäeval nii pooleldi muuseas internetist etv otse-eetri lingi leidsin, tulid pisarad silma. Jah, ma vaatasin nii laulupeo rongkäiku kui ka mõlemat kotserti internetist nii suure heldimusega et eilsete lõpulaulude ajal hakkasid pisarad iseenesest voolama. Uhke tunne on olla eestlane!
Ja reklaam on ka tehtud. Vähemalt üks noormees Indiast teab nüüd õige täpselt mis on eestlaste Laulupidu ja kuidas selline ettevõtmine välja näeb.
Kallistused palavad!
Kuu aja ja 1 päeva pärast olen tagasi kodus :)
Monday, June 15, 2009
Üleeile nägin ma Saksamaad
Laupäeva hommikul ärkasin kell 5:25. Kiire pesu, asjad veel uuesti üle vaadata, toit kaasa pakkida ja 6:55 asusin juba teele. 7:11 algas mu rännak PÄRISELT, buss viis Ravensburgi raudteejaama. Jaamast sain esimese rongiga Stuttgarti. Tund aega pausi ja uue rongiga Würzburgi. Pool tundi pausi ja rong Schweinfurti. 4 minutit pausi ja rong Neudietendorfi. Tund aega pausi (igav oli) ja rong Göttingeni. 15 minutit pausi ja rong Hannoverisse. Tund aega pausi ja rong Bremenisse. Seitsmendast rongist astusin maha 22:40 laupäeva õhtul. Jalutasin kusagil pool tundi, veidi rohkem rongijaamas ringi... Ja siis jäin pingile istuma... Tuli pikk ootamine... Ootasin. Vaatasin ringi. Lahendasin sudokusid. Ootasin. Magasin... Sõin porgandit. Ootasin. Kuni kell oli 04:20... Siis tõusin ja jalutasin rongijaama ette trammipeatusse. Tramm tuli 04:30... Trammiaknast nägin hommikust Bremenit... Ilus oli. Linna peaväljak paistis ka natuke... Ja jõge nägin ka. Ja siis olingi juba lennujaamas. Jõudsin varakult... Umbes viie ajal... Nüüd oli veel 2 tundi ootamist. Aga ma olin juba rahulik. Ja rõõmus.
07:10 oli õhkutõus... Seal, lennukiaknast välja vaadates ohkasin elevuses ja kergendatult. Täitsa lõpp, ma teengi selle triki ära!Lend läks võrdlemisi kiiresti, magasin vahepeal. Riia lennujaamas maandusin 9:45 ajal. Helistasin Kristjanile, aga tal oli Riiani veel 70 km sõita. Võtsin kohvikust Cafe Latte, sõin viimase shokolaadikoogikese oma käekotist. Ja mõned pähklid. Kristjan jõudis 11 ajal. Ja asusime kohe teele. Vihma tibutas. Aga mina olin ülirõõmus ja elevil.
Läti-Eesti piir oli eriline. Kuigi pean ütlema, et eelmisel suvel pöidlaküüdireisilt tagasi jõudes oli suurem tunne. Pärnus tegime peatuse. Kristjan oli pikalt roolis olnud ja mina tahtsin üle kolme kuu PÄRIS EESTI (roti)BURGERIT süüa. Nämmmm. Kuigi veits väike oli. Ja teekond jätkus. Tallinnasse jõuda oli ka mõnus. Ja siis Lauluväljakust mööda, ja Pirita, ja Merivälja muul... Ja Viimsi Statoil (bensupeatus), ja siis Pargi Põik tänav... Süda tagus... Ei oska ikkaveel Garfile tänu avaldada, uskumatu, et ta tuligi mulle Riiga järgi (aitäh Sulle!!!).
Ja siis astusin välisuksest sisse (imekombel ei olnud lukus). Ja andsin korteriukse taga kella. Ema tuli avama. Ja jäi üllatunult seisma, ei öelnud mitte midagi... Lihtsalt vaatas. Astusin sisse ja kallistasin. "Ma tulin Kirsi lõpetamisele" sosistasin talle kõrva. Aga Kirss oli vist tema poolikuid lauseid juba kuulnud ja tuli esikusse. "Kats, sa ikkagi tulid!".Kallistasime. Üllatunud, naerusuised ilmed. Ja siis tuli isa. Ja ei saanud sõnu suust. Kallistasime, kallistasime... Nii ilus oli. Ja mu üllatus oli 100% ja enamgi õnnestunud. Ema-Isa-Kirss ju ei teadnud et tulen. Nässu ilmselt aimas :) Kodu nimel on selline rännak (buss, 7 rongi, tramm, lennuk, auto) alati sajakordselt väärt!!!
Ma olen kodus. Eriline tunne on. Tere Eesti, tere Tallinn, tere KODU... Tere Nässu!!! Täitsa hull, ma saingi selle trikiga hakkama. Eile sõin musta leiba, ema tehtud frikadelli suppi (nämmmmm), jõin päris masinakohvi. Täna jõin ploomimahla (sakslased pole seda maailma parimat mahla enda jaoks veel avastanud) ja sõin küüslauguleiba.
Eesti on tore ja kodu on ikkagi kodu. Nüüd saan sellest kõigest nädalakese osa. Pühapäeval lendan tagasi :)
Kallikalli ja tervitused kodumaalt kodumaale!
07:10 oli õhkutõus... Seal, lennukiaknast välja vaadates ohkasin elevuses ja kergendatult. Täitsa lõpp, ma teengi selle triki ära!Lend läks võrdlemisi kiiresti, magasin vahepeal. Riia lennujaamas maandusin 9:45 ajal. Helistasin Kristjanile, aga tal oli Riiani veel 70 km sõita. Võtsin kohvikust Cafe Latte, sõin viimase shokolaadikoogikese oma käekotist. Ja mõned pähklid. Kristjan jõudis 11 ajal. Ja asusime kohe teele. Vihma tibutas. Aga mina olin ülirõõmus ja elevil.
Läti-Eesti piir oli eriline. Kuigi pean ütlema, et eelmisel suvel pöidlaküüdireisilt tagasi jõudes oli suurem tunne. Pärnus tegime peatuse. Kristjan oli pikalt roolis olnud ja mina tahtsin üle kolme kuu PÄRIS EESTI (roti)BURGERIT süüa. Nämmmm. Kuigi veits väike oli. Ja teekond jätkus. Tallinnasse jõuda oli ka mõnus. Ja siis Lauluväljakust mööda, ja Pirita, ja Merivälja muul... Ja Viimsi Statoil (bensupeatus), ja siis Pargi Põik tänav... Süda tagus... Ei oska ikkaveel Garfile tänu avaldada, uskumatu, et ta tuligi mulle Riiga järgi (aitäh Sulle!!!).
Ja siis astusin välisuksest sisse (imekombel ei olnud lukus). Ja andsin korteriukse taga kella. Ema tuli avama. Ja jäi üllatunult seisma, ei öelnud mitte midagi... Lihtsalt vaatas. Astusin sisse ja kallistasin. "Ma tulin Kirsi lõpetamisele" sosistasin talle kõrva. Aga Kirss oli vist tema poolikuid lauseid juba kuulnud ja tuli esikusse. "Kats, sa ikkagi tulid!".Kallistasime. Üllatunud, naerusuised ilmed. Ja siis tuli isa. Ja ei saanud sõnu suust. Kallistasime, kallistasime... Nii ilus oli. Ja mu üllatus oli 100% ja enamgi õnnestunud. Ema-Isa-Kirss ju ei teadnud et tulen. Nässu ilmselt aimas :) Kodu nimel on selline rännak (buss, 7 rongi, tramm, lennuk, auto) alati sajakordselt väärt!!!
Ma olen kodus. Eriline tunne on. Tere Eesti, tere Tallinn, tere KODU... Tere Nässu!!! Täitsa hull, ma saingi selle trikiga hakkama. Eile sõin musta leiba, ema tehtud frikadelli suppi (nämmmmm), jõin päris masinakohvi. Täna jõin ploomimahla (sakslased pole seda maailma parimat mahla enda jaoks veel avastanud) ja sõin küüslauguleiba.
Eesti on tore ja kodu on ikkagi kodu. Nüüd saan sellest kõigest nädalakese osa. Pühapäeval lendan tagasi :)
Kallikalli ja tervitused kodumaalt kodumaale!
Wednesday, May 20, 2009
Guten Tag, Estland!
Madis ütles mulle üleeile, et olen laisk. Nüüd hakkasid süümepiinad. Ikka peab teiega jagama, mida viimase 3 nädalaga korda olen saatnud. Neid toimetusi on omajagu...
1. mail kohtusin lõpuks ometi oma "Saksa õega". Olin palutud Elisabethi ja tema abikaasa juurde 1. mai hommikusöögile. See oli tõeline Saksa hommikusöök. Ja Elisabeth ning Minfred olid fantastilised, neil on imearmas kodu, imetoredad sõbrad ja mis kõik veel. Hommikust sai lõuna ja lõunast pärastlõuna. Käisime jalutamas ning kohalikku kloostrit uudistamas. Meie käigust on mõningased fotojäädvustused siin: Esimene mai.
2.-3. mail olin ekspromt-otsustamise säras Münchenis. Arvan, et see oli sama nädala teisipäeval kui Lydia mult küsis, et kas me ei tahaks tema ja Vidariga paariks päevaks Münchenisse sõita. Ja ma oli üsna kohe nõus :) Nii tähistasingi oma 2 kuud Saksamaal selles samas raudteejaamas, kuhu 2. märtsil sattusin ja mis tol päeval niiii-hiiiiii keerulie ja suur ja hirmutav tundus :)
Laupäeval jalutasime ringi Müncheni kesklinnas-vanalinnas, poodlesime pisut, kurvastasime vihma üle pisut ning jooksime läbi Saksa Muuseumi. Need kes ei tea: sakslased on Münchenisse (eraldi jõesaarele) ehitnud hiiiiglasliku Saksa Muuseumi (2 tiiba ja 8 korrust). Jõudsime sinna paraku 45 min enen sulgemist, kuid muuseumi suursugusest saime aimu küll.
Õhtul leidsime üsna kesklinnast superkena restorani ning nautisime saksa toitu, saksa õlut :)
Pühapäeval suundusime üsna varahommikul meie hosteli lähistel asuvasse Paleontoloogiamuuseumisse (kift-kift-kift kogemus), peale seda läksid Maris-Lydia-Vidar üht linna lossi vaatama ning mina seadsin sammud Pinakothek der Moderne'i (kuulus-kuulus kaasaegse kunsti muuseum). Nüüd siis lõpuks sain kätte oma ammu igatsetud kunstielamuse (Dali´, Warhol, Picasso, Klee jne) - superfantastilinesuurepärane kogemus. Ja kirsiks tordil oli Dorothea Prühli ehtekunstinäitus. Olin rõõmus!
Reisi viimaseks ja aeganõudaimaks käiguks oli Müncheni loomaaed. Nägin elus esmakordselt kaelkirjakuid ja pingviine. Ja niinii kift oli :) Ahjaa, Pandat vist ka (Päris panda, mitte pandakaru). 2 päeva on Müncheni uudistamiseks ilmselgelt liiiiga vähe, kuid saan ju alati tagasi minna. Super reisike oli! Pildielamused nähtaval siin: München.
5. mail oli Mārisel sünnipäev. 4. mai hilisõhtul valmistasime Kanishkiga minu juures õhtusöögi ning kutsusime Mārise sööma. Täpselt kell 00:00 palusime ta lauda ning laulsime sünnipäevalaulu. Loomulikult olin ma torti ostes küünlad unustanud ning nüüd asendasid neid keetmata spagetid, küünlapuhumist kahjuks ei toimunud. Mārisele oli selline sünnipäevatamine tore üllatus ja ta jäi hästi rahule. Kingi oli ta aga juba mitu nädalat varem jalgratta näol kätte saanud.
Sünnipäevale järgesid nädala jooksul veel mitumitu pidu ning üks juukselõikusõhtu - Māris ja Alex olid üsna karva kasvanud ning ühel reedel kogunesime Kanishki pool ning ajasime asja joonde. Ahjaa, enne seda käisime Melanie, Kanishki ja Mārisega Weingarteni ujulas veesõda pidamas. Kanishk ei oska ujuda, nii siis veetsimegi kogu aja lastebasseinis krokodilli- ja haikalakujuliste ujukitega hullates - supertore ajaviide!!!
9. mail osalesime Bodensee ülikoolide ühisel matkal Šveitsis-Austrias-Liechtensteinis. Taas ülev kogemus. Oligi teistsugune, mitte turistikas ekskursioon. Saime palju kõndida ja loodust-loodust-loodust näha. Ja ilmaga vedas vägaväga. Fotomaterjalid siin: Matk Šveitsis.
13. mail toimus kauaoodatud-kiidetud XXL-Party. MÕTTTEEETTUUU! See oli sündmus, millest kohe siia jõudes juba 2 kuud tagasi kuulsin. Et on hullulu suur ja vinge pidu, 1800 tudengit, piletid müüakse esimese tunniga välja. Nojah siis. Magasime oma seltskonnaga piletimüügi maha ning nagu väga ei kurvastanudki, et minna ei saa. Päev enne küsis aga Ragnar mult loengus, et kas ikka lähen peole. Kuuldes, et mul pilet puudub, tegi ta väikese telefonikõne ning saingi pileti. Päeva jooksul muretsesime sõprade-tuttavate kaudu piletid ka Kanishkile ja Mārisele ning kolmapäeva õhtul läksime kõrgelt kiidetud peole. Mis osutus labaseks-igavaks riietega saunaks. Puhas klubiteema. Ei mingeid esinejaid, mingit erilisust. DJ keerutas plaati ja pidulised liigutasid higiseid jäsemeid. Saime oma kogemuse ja lahkusime paari tunni pärast. Tore oli küll, kuid totaalselt eimidagierilist. Ma olen niiiniiiniiiii uhke TLÜ Peda Folgi üle - SEE ON ERILINE!
17. mail oli Kanishki sünnipäev. Olin talle juba peaaegu 2 nädalat üllatuspidu planeerinud ja kõik oli laupäevaks lõpuks ometi totaalselt paigas, olin rahul. Kuniks... Laupäeva pärastlõunal Ravensburgi kirbuturule läksime ja seal palju nalja sain... Kuniks... Kanishki juurde astus tema kursavend, välistudeng ja talle kogu üllatuse ära rääkis. Võta näpust, kas oli see mehike lihtsalt natuke väheintelligentne, natuke kade, natuke segaduses või kõik need faktorid kokku... Nii igaljuhul läks. Ei hakka salgama, et nii pettunud pole ma vist vägaväga ammu olnud... Kõik varises kokku...
Õhtul kodus kurvalt istudes mõtlesin aga, et ei, ma ei lase ühel mõtlematul inimesel kõike ära rikkuda. Ning ütlesin Kanishkile et jätsin kogu asja ära. Õnne kombel jäi ta uskuma ning suutsingi taas teadmatuse-loori kududa. 00:00 17. mai öösel tegime ka Kanishkile loomulikult tordi-üllatuse ja sünnipäevalaulmise. Temagi ei osanud seda imekombel oodata ja väike pidu tema korterikaaslaste ja lähedasemate sõpradega oli hästi tore.
Ja nii oligi, et pühapäeval ei teadnud Kanishk siiski toimuvast üllatuspeost midagi. Õhtul kell kuus sidusin tal ühika taga silmad kinni ning teatasin, et nüüd on minu sünnipäevakingi kord. Juhtisin ta ümber lähedal asuva tiigi püüdsin pisut jälgi segada. Jõudsime Hoki juurde (tudengibar, mille 2. korruse ruumid me imekombel tasuta rentida saime) ning Māris oli juba õues ootamas. Peoruumis oli ligi 25 inimest (välistudengid ja sõbrad) ning Kanishkilt silmasidet võttes laulsime sünnipäevalalulu. Kõik oli suurepärane. Ja sünnipäevalapsel polnud sõnu :)
Fotod sünnipäevast saabuvad siia mõne päeva pärast.
Nii siis on möödunud minu viimased kolm nädalat. Eile osalesin ülikoolis Euroopa Päeval, kus kõik Euroopa välistudengid oma ülikoole tutvustasid. Tore oli.
Loodan, et teilgi seal niisama imeline on! Tervitusi suvest, 30 kraadi ja põsed on päikesesoojad:)
Kalllliiistaaan!
1. mail kohtusin lõpuks ometi oma "Saksa õega". Olin palutud Elisabethi ja tema abikaasa juurde 1. mai hommikusöögile. See oli tõeline Saksa hommikusöök. Ja Elisabeth ning Minfred olid fantastilised, neil on imearmas kodu, imetoredad sõbrad ja mis kõik veel. Hommikust sai lõuna ja lõunast pärastlõuna. Käisime jalutamas ning kohalikku kloostrit uudistamas. Meie käigust on mõningased fotojäädvustused siin: Esimene mai.
2.-3. mail olin ekspromt-otsustamise säras Münchenis. Arvan, et see oli sama nädala teisipäeval kui Lydia mult küsis, et kas me ei tahaks tema ja Vidariga paariks päevaks Münchenisse sõita. Ja ma oli üsna kohe nõus :) Nii tähistasingi oma 2 kuud Saksamaal selles samas raudteejaamas, kuhu 2. märtsil sattusin ja mis tol päeval niiii-hiiiiii keerulie ja suur ja hirmutav tundus :)
Laupäeval jalutasime ringi Müncheni kesklinnas-vanalinnas, poodlesime pisut, kurvastasime vihma üle pisut ning jooksime läbi Saksa Muuseumi. Need kes ei tea: sakslased on Münchenisse (eraldi jõesaarele) ehitnud hiiiiglasliku Saksa Muuseumi (2 tiiba ja 8 korrust). Jõudsime sinna paraku 45 min enen sulgemist, kuid muuseumi suursugusest saime aimu küll.
Õhtul leidsime üsna kesklinnast superkena restorani ning nautisime saksa toitu, saksa õlut :)
Pühapäeval suundusime üsna varahommikul meie hosteli lähistel asuvasse Paleontoloogiamuuseumisse (kift-kift-kift kogemus), peale seda läksid Maris-Lydia-Vidar üht linna lossi vaatama ning mina seadsin sammud Pinakothek der Moderne'i (kuulus-kuulus kaasaegse kunsti muuseum). Nüüd siis lõpuks sain kätte oma ammu igatsetud kunstielamuse (Dali´, Warhol, Picasso, Klee jne) - superfantastilinesuurepärane kogemus. Ja kirsiks tordil oli Dorothea Prühli ehtekunstinäitus. Olin rõõmus!
Reisi viimaseks ja aeganõudaimaks käiguks oli Müncheni loomaaed. Nägin elus esmakordselt kaelkirjakuid ja pingviine. Ja niinii kift oli :) Ahjaa, Pandat vist ka (Päris panda, mitte pandakaru). 2 päeva on Müncheni uudistamiseks ilmselgelt liiiiga vähe, kuid saan ju alati tagasi minna. Super reisike oli! Pildielamused nähtaval siin: München.
5. mail oli Mārisel sünnipäev. 4. mai hilisõhtul valmistasime Kanishkiga minu juures õhtusöögi ning kutsusime Mārise sööma. Täpselt kell 00:00 palusime ta lauda ning laulsime sünnipäevalaulu. Loomulikult olin ma torti ostes küünlad unustanud ning nüüd asendasid neid keetmata spagetid, küünlapuhumist kahjuks ei toimunud. Mārisele oli selline sünnipäevatamine tore üllatus ja ta jäi hästi rahule. Kingi oli ta aga juba mitu nädalat varem jalgratta näol kätte saanud.
Sünnipäevale järgesid nädala jooksul veel mitumitu pidu ning üks juukselõikusõhtu - Māris ja Alex olid üsna karva kasvanud ning ühel reedel kogunesime Kanishki pool ning ajasime asja joonde. Ahjaa, enne seda käisime Melanie, Kanishki ja Mārisega Weingarteni ujulas veesõda pidamas. Kanishk ei oska ujuda, nii siis veetsimegi kogu aja lastebasseinis krokodilli- ja haikalakujuliste ujukitega hullates - supertore ajaviide!!!
9. mail osalesime Bodensee ülikoolide ühisel matkal Šveitsis-Austrias-Liechtensteinis. Taas ülev kogemus. Oligi teistsugune, mitte turistikas ekskursioon. Saime palju kõndida ja loodust-loodust-loodust näha. Ja ilmaga vedas vägaväga. Fotomaterjalid siin: Matk Šveitsis.
13. mail toimus kauaoodatud-kiidetud XXL-Party. MÕTTTEEETTUUU! See oli sündmus, millest kohe siia jõudes juba 2 kuud tagasi kuulsin. Et on hullulu suur ja vinge pidu, 1800 tudengit, piletid müüakse esimese tunniga välja. Nojah siis. Magasime oma seltskonnaga piletimüügi maha ning nagu väga ei kurvastanudki, et minna ei saa. Päev enne küsis aga Ragnar mult loengus, et kas ikka lähen peole. Kuuldes, et mul pilet puudub, tegi ta väikese telefonikõne ning saingi pileti. Päeva jooksul muretsesime sõprade-tuttavate kaudu piletid ka Kanishkile ja Mārisele ning kolmapäeva õhtul läksime kõrgelt kiidetud peole. Mis osutus labaseks-igavaks riietega saunaks. Puhas klubiteema. Ei mingeid esinejaid, mingit erilisust. DJ keerutas plaati ja pidulised liigutasid higiseid jäsemeid. Saime oma kogemuse ja lahkusime paari tunni pärast. Tore oli küll, kuid totaalselt eimidagierilist. Ma olen niiiniiiniiiii uhke TLÜ Peda Folgi üle - SEE ON ERILINE!
17. mail oli Kanishki sünnipäev. Olin talle juba peaaegu 2 nädalat üllatuspidu planeerinud ja kõik oli laupäevaks lõpuks ometi totaalselt paigas, olin rahul. Kuniks... Laupäeva pärastlõunal Ravensburgi kirbuturule läksime ja seal palju nalja sain... Kuniks... Kanishki juurde astus tema kursavend, välistudeng ja talle kogu üllatuse ära rääkis. Võta näpust, kas oli see mehike lihtsalt natuke väheintelligentne, natuke kade, natuke segaduses või kõik need faktorid kokku... Nii igaljuhul läks. Ei hakka salgama, et nii pettunud pole ma vist vägaväga ammu olnud... Kõik varises kokku...
Õhtul kodus kurvalt istudes mõtlesin aga, et ei, ma ei lase ühel mõtlematul inimesel kõike ära rikkuda. Ning ütlesin Kanishkile et jätsin kogu asja ära. Õnne kombel jäi ta uskuma ning suutsingi taas teadmatuse-loori kududa. 00:00 17. mai öösel tegime ka Kanishkile loomulikult tordi-üllatuse ja sünnipäevalaulmise. Temagi ei osanud seda imekombel oodata ja väike pidu tema korterikaaslaste ja lähedasemate sõpradega oli hästi tore.
Ja nii oligi, et pühapäeval ei teadnud Kanishk siiski toimuvast üllatuspeost midagi. Õhtul kell kuus sidusin tal ühika taga silmad kinni ning teatasin, et nüüd on minu sünnipäevakingi kord. Juhtisin ta ümber lähedal asuva tiigi püüdsin pisut jälgi segada. Jõudsime Hoki juurde (tudengibar, mille 2. korruse ruumid me imekombel tasuta rentida saime) ning Māris oli juba õues ootamas. Peoruumis oli ligi 25 inimest (välistudengid ja sõbrad) ning Kanishkilt silmasidet võttes laulsime sünnipäevalalulu. Kõik oli suurepärane. Ja sünnipäevalapsel polnud sõnu :)
Fotod sünnipäevast saabuvad siia mõne päeva pärast.
Nii siis on möödunud minu viimased kolm nädalat. Eile osalesin ülikoolis Euroopa Päeval, kus kõik Euroopa välistudengid oma ülikoole tutvustasid. Tore oli.
Loodan, et teilgi seal niisama imeline on! Tervitusi suvest, 30 kraadi ja põsed on päikesesoojad:)
Kalllliiistaaan!
Subscribe to:
Posts (Atom)