Regentropfen [vihmapiisad]...

Sajab. Sajab. Sajab.

Juba kolmas päev teen plaane, et Ravensburgi minna, kuid alalõpmata on ilm nii halb, et üldse ei ole isu jalutada. Kurb. Sest natukene igav on. Sean end ühikas üha mugavamalt sisse, sest veedan siin viimastel päevadel eriti palju aega. Nimelt ei ole mul ju luba saksa keele intensiivkursusel osaleda (3 aastat keeleõpet), peale minu veel paaril (Lydia on aga kodus haige ja Reka räägib ainult saksa keelt, ei julge temaga veel päris omapäi jalutama minna - keelebarjäär)... Teised kõik aga käivad iga päev 9-16:00 tublisti koolis. Ausõna, olen kade.

Weingarten on tõepoolest nii väike kui enne tulekut kuulsin. Jalutuskäik ümber linna (enamvähem) ei võta kauem kui 1,5 tundi. Ja ma tõepoolest lon-ki-sin. Aga ma ei kurda. Siin on väga armas. Kõik on olemas - hiigelsuur toidupoood, mitmeid-mitmeid rõivapoode, pudi-padi kaupluseid, ÖKO- ja BIOpoed (see teema on siin ekstrapopp), veinikauplused ja 2 tudengibaari (mis on laupäeva õhtuti kinni, heh). Ja pealekauba on Ravensburg 15 minuti bussisõidu kaugusel.

Eile käisin ülikooli asju ajamas. Sain kätte oma tudengikaardi ning signeerisin mitmeid-setmeid stipendiumidokumente. Tegin natuke taustauuringut ka. Minu stipendium on Baden-Würtenbergi stipendium, mida jagatakse iga-aastaselt umbes 1200 inimesele üle maailma, et nad siinses maakonnast õpiksid või oma erialal töötaksid. Ja näedsiis, mina just selle stipi saingi. Lepingu üks punkt oli ka, et pean igal võimalusel Baden-Würtenbergi ja seda stipendiumit reklaamima. Ärge siis ehmuge kui ma siin-seal edaspidi lause vahele "Baden-Würtemberg" tipin. Noh, et ikka oleks korralikult mainitud :)

Ühikakaaslaste Thomase ja Dominickiga olen juba mõned sõnad rohkem vahetanud. Thomas on üsna sakslane (inglise keel murumadal), temalt midagi küsima minnes kasutan eelnevalt mitmeid kordi sõnaraamatut ja mõtlen küsimused ette valmis. Viimati väänasin keelt Müll'i teemadel - prügi sorteerimine. Aga me saime väga edukalt hakkama ja mina kõik vastused. Dominick oskab inglise keelt rohkem ja on hästi abivalmis. Täna me isegi vestlesime köögis :)

Ühikas on põnev elada. Eriti kui ma pole veel kolme oma korterikaaslast näinud. Põnev on just plikade-poolel, sest ilmselgelt tulevad varsti vannitoajärjekorrad ja riiulite-korraldamised. Ilmselgelt kasutame me kõik ka omajagu potsikuid ja totsikuid.
Köögis julgen juba üha rohkem ühisvara kasutada. Olin sel teemal esialgu pisut arglik, ei taha luba küsimata kellegi asju võtta. Aga nagu mulle mitu korda selgeks on tehtud, kõik varustus on ühisvarustus. Tore! Nüüd saan õhtuti sooja sööki teha.

KUI homme on kuiv ilm, lähen ometigi Ravensburgi. Seal on muuseumid!!! Ja õhtul Reka juurde filmi vaatama, ta lubas, et ei vali saksakeelset. Messengeris suudan ma temaga saksa keeles juba rääkida (mul on 3 erinevat internetisõnaraamatut), eks siis paistab kuidas PÄRIS vestlus kulgeb.

Küsse!
[Musi-musi-musi!]