Ja ei oskagi kohe kusagilt pihta hakata.
Kiirustades saan teatada, et Ma Olen Kohal :)
Veebruari teine pool kujunes nii kirjuks. Ja mõneti nii nukraks. Kes teab, see teab, et mina ja lõppemised ei sobi kokku. Nüüd siis lõppesid Kumus olemise ajad, Kultuuriklubi-ajad... Ja võib-olla midagi veel. Aga samas algab ja on alanud juba nii palju uut ja põnevat.
Aitäh kogu Kumu seltskonnale, kes mind 20ndal nii suure armastusega ära saatis, et kui 22. veebruaril Päriselt viimast korda töölt tulin, siis nutsin.
Aitäh-aitäh-aitäh kõigile, kes 26nda õhtul Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna kantseleist läbi astusid. Aitäh nende kallistuste ja heade soovide eest. Ja tulpide eest ka :) Südaöine puntratants jääb kauaks meelde!
Aitäh sünnipäevasoovide eest kõigile, kel meeles oli.
Aitäh emale (suure kokkamise ja kõige muu eest), isale (kõigi nende autosõitude ja abi eest), Kirsile (sünnipäevatordi eest), Nässule (olemise eest)!
Aitäh Erkile, kes meid Lauriga südaööl vastu võttis, et uurida, miks mu sülearvuti haigeks jäi.
Aitäh Erki sõbrale Markole, kes sülearvuti korda tegi!!!
Aitäh Marilale, kes 28ndal nõu ja jõuga appi tuli.
Aitäh kõigile, kes 28ndal läbi astusid, see oli mulle oluline!
Aitäh Barbarale. Kõige eest!
Aitäh Laurile. Toetuse ja Tööstuse tänava toimetuste eest!
Aitäh Markole viimase hetke fotokajubinate hankimise eest!
Aitäh Madisele. Pildimasinata jääksid mu seiklused kõik jagamata, fotomäletamata.
Aitäh lennujaamatiimile - muside ja kallide ja heade soovide eest!
No comments:
Post a Comment