Niisiis ei sõitnudki me järjekordses külastatavas linnas ei rongi ega trammiga jänest, bussiga ka mitte. Nagu õiged pöidlaküüdiga reisivad tudengid - Warzawa kesklinna viis meid takso :)
Kahjuks jäi meil Warzawaga tutvumiseks aega vaid mõni tund, kuid tegelikult üldülevaate saamiseks sellest piisas. Tore oli! Päev oli palav, suvi esitles end täies hiilguses. Jalutasime vanalinnas, püüdsime meelde jätta huvitavaid muuseume, kuhu kunagi tagasi tulles kindlasti läheme.
Hommikul oli Peter linna vaatamisväärsuste kohta lühikese ülevaate teinud, püüdsime siis kõike ka oma silmaga näha. Nüüd tagantjärgi mõeldes jättis kustumatuima mulje Stalini Kultuurikeskus. Ma ei ole üldse kindel, kas selle hiidmonstrumi nimi ka tegelikult selline on, kuid ilmselt annab üsna hästi mõtte edasi. Stalin oli selle hoone Warzawale kinkinud. Tore iseenesest, et kultuurikeskus on seal (vist) koguaeg olnud. Hoone ise on 34 korrust - pilvelõhkuja. Peter soovitas meil loomulikult kõige kõrgemale korrusele minna, sealt olevat linnale super ülevaade. Sinna me kahjuks ei jõudnud.
Stalini Kultuurikeskuse lähedal raudeteejaama kõrval oli meie Warzawa lemmik objekt nr 2. Uus kaubanduskeskus fantastilise arhitektuuriga. Jah, kallid sõbrad, ma tõepoolest suutsin hinnata selle keskuse kunstilist väärtust (täiesti adekvaatselt), kahetsemata tõsiasja, et ajanappuse tõttu ma ühtegi kauplust külastada ei saanud :) Mul on enda üle hea meel. Varsti-varsti lisan siia ka asjakohaseid fotosid - siis saate kõigest parema ülevaate. Mul on äärmiselt kahju, et ei oska sõnades kirjeldada kui eriline see hoone oli...
Ja juba oligi aeg nii kaugel, et Peter lõpetas büroos tööpäeva, uuris kus me oleme ning teatas peagi, et ootab meid kaubanduskeskuse selle-ja-selle poe ees. Hämmastav mees! Täiendasime siis kärmesti oma toiduvarusid ning pakkisime Peteri juurde tagasi jõudes kiiresti kotid. Peagi olime valmis ning teekond koju algas (taas).
Peter ütles, et on Bialystokki suunduva tee ääres näinud mitmeid suuremaid ja väiksemaid rekkajaamu. See oli meile hea uudis, sealtkandist võis juba Eestigi autosid leida. Teel oli ta valmis igasse bensukasse sisse pöörama ning rekkade ees edasi-tagasi sõitma, et saaksime Eesti või Läti-Leedu numbrimärkidega autosid otsida ning neid leides küüti küsida. Kahjuks olime mitmes kohas edutud, sest kuigi Eesti autosid leidus, läksid paljud neist a)vales suunas või b)olid juba täis (2 juhti või juht ning tema naine/tütar/poeg). Viimaks otsustasime (toetudes varasemale kogemusele), et linna sisse me siiski ei sõida ning jätame viimases rekkajaamas enne Bialystokki Peteriga hüvasti.
Ma olen vist juba üsna hästi mõista andnud, et Peter on lihtsalt fantastiliselt külalislahke ning abivalmis mees. Hüvasti jättes uuris ta veelkord üle, kas me ikka kindlasti plaanime Warzawasse tagasim minna ning pakkus, et kui plaanime, siis võiks see ju toimuda 2009 suvel. Tema võtaks omale puhkuse ning sõidaks poegadega Põhja-Poola, meie saksime aga nende majast omale reisi-staabi teha ning suuremad asjad sinna jätta, samal ajal kui ise üle Poola ringi rändame. Hullumeelselt suurepärane pakkumine ju! Lubasime kontakti hoida ning Poola sattudes kindlasti ühendust võtta :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment