Tunne nagu sisse6litatud Kreeka sportlasel

Ei saa Bolognast me kyllalt. Jah, oleme endiselt siin.
Peale muuseumip2eva saime 6htul Claudiaga kokku, sel korral kutsus ta meid superaperativole. Heh, ei olnud superkokteilibaar v6i superjoogid, hoopis kohalik tudengite hiiglaslik 6uepidu ylikooli l6petamiste puhul. Kogu asi toimus ylikooli yhe 6ppehoone aias. Inimesi oli paljupaljupalju ning niisamuti jooke-sooke. Kahjuks ei leidnud me kohalej6udes eest Christoph'i (Claudia korterikaaslane) ning 6ige pea ilmus eikusagilt yks kuri lyhikest kasvu t2di, kes k6iki aiast v2lja ajama hakkas. Claudia r22kis, et tudengid peavad seal aias tihti pidusid ning territoorium peaks tegelikult kuuluma linnale. Kuid t2di on ilmselt paiga haldajaks m22ratud ning talitab seal, kuidas heaks arvab. Kokkuv6ttes oli syndmus tohutult koomiline ning vahva. Niisiis 10 min peale peole saabumist seisime me juba aia ketiga suletud v2rava taga ning arutasime, kuhu edasi minna. Sealsamas tutvusime ka m6nede prantsuse ja belgia vahetusyli6pilastega, kes k6ik nyyd l2hiajal oma kodumaale tagasi s6idavad. Ytlesid, et v2ga nukker aeg on praegu, k6ik l2hevad laiali... Edasi liikusime suurele siseyritusele, samuti l6petajate pidu ning sealt edasi tudengite seas populaarsele v2ljakule Piazza Santo Stefanole. Aeg moodus kiiresti ning magama saime kodus vist oosel nelja paiku.

J2rgmisel p2eval k2isime rongiaegu ning autorendiv6imalusi uurimas. Autorent on siin kuidagi keeruliseks aetud. K6ige m6tekam on s6iduvahend m6ni aeg ette interneti teel broneerida, sest kohapeal pole m6istliku hinna eest eriti midagi saada. Kuigi Claudia oli eelmise p2eva pidutsemisest ning varasest tooleminekust hirmus v2sinud, ei pidanud ta paljuks meile itaaliakeelseid veebilehti t6lkida ning autorendiv6imalusi otsida. Esialgu uurisime masina rendiv6imalusi vaid selleks, et Firenzes k2ia... Kuid kuidagi arenes m6te, et v6iks yleyldse Bologna l2hiymbrust uurida. Kuna Claudial oli j2rgmine p2ev (ehk eilne) kuni 19:00ni vaba, leppisime kokku, et rendime kolme peale auto ning s6idame paikadesse, kuhu ta on siinkandis minna tahtnud, kuid pole auto puudumise t6ttu saanud. Plaanides ja autosid broneerides j6udis p2ev 6htusse ning l2ksime varakult magama.

Hommikul teatas Claudia, et ajas veel 6htul pisut asju ning, et tal on meile yllatus. Yllatus oli Antonio nimeline noormees oma Volkswageniga:) Jah, s22stsime 50-60 eurot ning v6itsime superlaheda seltskonna. Teele asusime pisut enne kymmet. Linna teises otsas kohtusime Benedetta (Claudia s6branna) ning Antonioga (Benedetta s6ber). Claudial oli k6ik plaanitud, kuhu l2heme, niisiis nautisime meie t6elist puhkust ning imelisi vaateid. S6itsime Apenniini m2gedesse kohta nimega Castel del Rio, Moraduccio. K2isime kohalikus poes ja ostsime pisut piknikukraami. M2giteelt leidsime parkla ning j2tsime auto sinna. Claudia oli seal vist kunagi ammu k2inud, kuid keegi ei teadnud 6iget teed. Pidime j6udma kusagile koskede juurde, kuid enamat me ei teadnud. M2giteelt pooras alla v2ike rohtukasvanud teeke ning sedamooda asusime sammuma. Kuid tee l6ppes 6ige pea v2ikese elamu aiaga 2ra. Laur ytles, et n2gi vahepeal metsa sisse pooravat tillukest rada, 2kki see on 6ige. Ja selle raja me ka 6igeks tunnistasime. Ja see oli see koht, kus m6tlesin t6siselt Minna Hawaii dzungliseiklusele, sest tilluke jalgrada ei pooranud mitte metsa, vaid otse m2gij2rsakust peaaegu pystloodis alla. Olin enda yle uhke, et siiski matkariietes l2ksin. Niisiis harrastasime sel l6unapoolikul pisukest m2gilaskumist, julgestuskoiteks puujuured, oksad ja muu looduslik. Ja alla j6udsime k6ik elusate-tervetena. Vaade, mis sealt avanes oli vapustav. Kristallselge veega m2gij6gi voolas ja vahutas v2iksemate ja suuremate valgete kivide vahel, k6ik oli puhas ja puutumata. kuid koske ei kusagil. Eemal n2gime yht onu kivunukil p2evitamas. Bened4etta v6ttis ette julgustyki, k22ris kleidisaba rinnuni yles ning sumas l2bi karge vee onult teed kos(ked)eni kysima. Onu oli abivalmis ning juhatas teed, kuid hoiatas, et seal on inimesed:D

Koseni j6udsime mooda j6e22rt k6ndides 10 minutiga. Noh, see ie olnud just sama lai kui meie oma J2gala Juga, kuid k6rge kyll. Ja ymbrus oli ilus. Oli kyll inimesi, kuid vaid m6ned. Seadsime ennast vee 22rde kividele istuma-p2evitama. Ja seal, r2tikut maha laotades, meenus, et olin unustanud p2evituskreemi maha. Lohutasime end Lauriga, et oleme ju p2ikest juba yksjagu saanud, ega ei saa v2ga hull olla.

Kogu p2rastl6una ja varane 6htupoolik moodusid seal m2gij6e 22res. Ilm oli ilus, p2ike paistis k6rgelt ning kui liiga palav hakkas, l2ksime ujuma:) Vee vool oli v2ga v2ike, kuid olime siiski ettevaatlikud. Ometi tundsime end kindlalt, sest l2hedal harjutasid Itaalia p22stearmee mehed veekogust inimeste p22stmist. Kose all k2isime ka. Kui p2ris veejoa alla seisime, ymbritses meid ringina vikerkaar - h2sti kummaline ja kift vaatepilt.

Piknikutoiduks olid ehtsad itaalia tooted - prosciutto, salaami, mitut sorti juustu ja saia:) Ning suur arbuus ja viinamarjad. Ajaviiteks tegime ka lutsu viskamise v6istlusi. Huvitav, et itaalia keeles ei ole seesuguse tegevuse jaoks eraldi terminit. Ytlevad lihtsalt "kivi vette viskama". Olen eriti rahul, et isa mulle v2iksena lutsu viskamist 6petas:)

Kuna Claudia pidi 6htul kella seitsmeks tool olema ning niisamuti Antonio, hakkasime poole kuue paiku minema. Asusime taas mooda j6ekallast teele, kuid Antonio arvas, et 2kki prooviks nyyd m6nest teisest kohast yles teele saada. Sumpasime l2bi karge vee teisele kaldale ning leidsime v2ikese jalgraja, mille alguses noor naine last imetas. Jah, seal m2gij6e 22res n2gi ja leidus k6ike. (Oi, ma ei maininud, et leidsin 6iget lutsukivi otsides h6bedast s6rmuse.) Sammusime jalgrajast yles ning oh imet, kymne sammu p2rast olime m2giteel:D Jah, me ekstremistid ei viitsinud l6unal veidike tollest elumajast edasi vaadata ning laskusime 80 kraadisest n6lvast. Tegelikult sai autoteelt 1 minutiga otse j6e 22rde:D

Bolognasse tagasi j6udes k2isime Lauriga uurimas kohalikku linna22rset kaubanduskeskust, kuid midagi erilist me sealt ei leidnud. Oli suht v2ike ning igav. Noh, tegelikult leidsime niipalju, et sain omale kuuks ajaks uued kontaktl22tsed - tore, et Itaalias l22tsesid ostes arsti retsepti vaja ei ole:)

Koju j6udes ning riideid vahetades (ning tgeelikult juba ka autos) hakkasime m2rkama oma punetavaid j2semeid ja yksteise tulipunaseid selgasid... V6ib-olla ei olnud me siiski nii piisavalt veel p2ikest saanud v6i v6ib-olla on n2iteks m2gedes palju puhtam 6hk ja seega p2ikesekiirgus intensiivsem. Jah, enne magamaminekut m22risime endid S.O.S. p2evitusj2rgse kreemiga p6hjalikult sisse, Lauri selg oli p2ris hull...

Hommikul m6tlesime varakult Rooma rongile minna, kuid Laur teatas, et ta selg on nii valus, et seljakotti kaasa v6tta mingil juhul ei saaks:( Niisiis lykkasime t2nase pealinnas k2igu homsele. Hommikul kylastasime Bologna Botaanikamuuseumit ja -aeda. Muuseumiga sai nalja, sest kui meid vastu v6tnud t2dile teatasime, et soovime k6igepealt just muuseumisse minna, kutsus ta telefoni teel mingi t2di ja palus meil oodata. Saabus noor naine ning vabandas, et inglise keelt v2he r22gib... Ta viis meid samas aias asuvasse teise majja, avas v6tmega ukse ning juhatas meid yhte ruumi. Niisiis see on Bologna botaanikamuuseum, m6tlesime... Ja oligi! Ruum oli u 16 ruutmeetrit suur ning kogu ekspositsioon koosnees herbaariumin2idistest:D Seal me eriti kaua aega ei veetnud. T2nasime meid juhatanud t2di, kirjutasime sisse kylalisteraamatusse (viimane sissekanne enne meid oli 2 kuud tagasi) ning asusime botaanikaaeda uurima. Aed oli hoopis teine tera, seal oli v2ga tore! kuigi arvan siiski, et Tallinna Botaanikaaed on veits v6imsam.

Peale muuseumihommikut k2isime ka Bologna symboliks peetava Le Due Torri (kaks torni) k6rgema torni tipus. Sealt oli yle linna vapustav vaade!

Jaah,nyyd hakkab netikohvikus taas aeg otsa l6ppema, kuid peatselt kirjutan taas. Ja homme sammun Igaveses Linnas:)

Kallistan ja saadan sooja ilma (t2na on meilgi p2ikest v2hem n2ha olnud)!
Katre