Bologna ning v6rratult armas Claudia

Tere taas,
jah, Bologna on imetore! P2rast meeldivat ood raudteejaama ees ning kolme tundi internetikohvikus, asusime otsima Hospitality Clubi neiu Claudia pesa. Kui Laur talle helistas, et tere, me oleme Bolognas ning vajame h2dasti oobimiskohta, oli tema esimene vastus "of course I can host you, but I'm working at the moment, so you'll have to be on your own / Muidugi saan ma teile oomaja pakkuda, kuid kuna ma olen palju tool, peate linnas ise ringi vaatama." Ja nii me kokku leppisimegi.

Claudia korter on suursuursuur. Tegelikult elavad nad seal vist 7-kesi, kuid ylej22nud 5 on hetkel reisimas, niisiis oleme kohanud vaid Christophi (vahetusyli6pilane Belgiast) ning Claudiat. Christoph oli kodus kui me oma hiiglaslike kottidega pyhap2eva p2rastl6unal saabusime. Ta on h2sti s6bralik ning abivalmis, n2itas meile k2tte meie toa (jah, meil on oma tuba m6nusalt pehme voodiga) ning vannitoa. Vannitoast ja dushist tundsime eufoorilist r66mu (kui v2he on 6nneks sellisel reisil vaja:)). Peale yyrikest puhkehetke ning enese pesemist-kammimist seadsime sammud linna avastama. Linn on ilus ja v6imas ja v2ike. K6ikjale saab jalgsi k6ndides (ma ei saa aru, miks neil siin yldse bussid ja trollid on).

Ohtul kodu poole minnes (2rge imestage, ma nimetan k6iki oobimiskohti kodudeks, sest nii on lihtsam; telk on ka kodu; ylespanemata telk on peaaegu kodu) andis endast m2rku k6ht, mis 2hvardas peagi selgrooga kohtuda - ehk oli hirmus tyhi. Asusime pizzarestorane ning nende hinnakirju uurima. Pizzakohti on siin peaaegu iga 50-100 meetri peal. V2lja valisime Pizza Napoli... Ja me ei kahetsenud, sest seal n2htu oli elamus. Soovisime pizzat nimega '4 Stagioni' (4 aastaaega) ning seda kaasapakituna. Kuna v2ljas oli palav, ootasime sees ning n2gime kogu valmistamisrituaali pealt. Paistis olevat perefirma, kus kogu meessugu on toole pandud ja ainus naisterahvas oli kassa taga. K6ige auv22rsem amet on ilmselt pizzakypsetajal. Ahi oli suur ja kivist ning puukyttega. Pizzameister asetas valmis seatud pizza labidaga ahju ning kogu kypsemise aja s2ttis ja tegeles - keeras ja pooras, kohendas tuld. Ja seda k6ike m2rkimisv22rse vilumusega. Seda vilumust kogesime ka meistriteost syyes, keele viis alla. Vist parim pizza, mida seni saanud. (Emps, Sinu valmistatud pizza on tegelikult focaccia, ning see on parim focaccia, mida ma eales saanud:))

Kui koju j6udsime, saime p2riselt tuttavaks ka Claudiaga. Claudia on u 25 aastane itaalia neiu, kes on ylikoolis antropoloogia-eriala l6petamas ning tootab j22tisemeistrina (jah, ta teeb ise itaalia PARIMAT j22tist). Ta on yks seesugustest inimestest, keda kirjeldades v6iks lihtsalt oelda "p2ike". Pakatab energiast, r66msameelsusest, soojusest. Ta ytles, et oli koju j6udes arvanud, et me magame ning tegi k6ike h2sti vaikselt. Ning oli kohe-kohe j2lle v2lja minemas. Ta pidi kokku saama oma s6pradega ning apperativole (kokteili6htu) minema. Pakkus, et 2kki yhineme... Ning hoolimata v2simusest, muidugi me l2ksime. Kokteili6htu toimus kokteilibaaris ning me ei saanud kokteilimenyyst mitte midagi aru. Otsustasime veini kasuks (Madis, n2e, ma proovisingi Itaalia veini). Kes teab, siis ma ei ole just suur veinis6ber... Kuid see, mida j6in oli t6eliselt hea! Ka Claudia s6brad olid t6eliselt head ja nalja sai palju. Kuigi Claudia pidi suurt vaeva n2gema, et kogu seltskonda korraga inglise keeles k6nelema panna. Peale v2ikest veini l2ksime linna peav2ljakule Piazza Maggiorele filmi vaatama. Bolognas on hetkel k2imas filmifestival, mille raamas n2idatakse filme, mida siinkandis harilikult v2ga ei pruugi n2ha. Tol 6htul oli kavas Aki Kaurism2ki "mees ilma minevikuta"... Jah, itaaliakeelse pealelugemisega:D Vaatasime kolmandiku ning siis v2sisime 2ra ning l2ksime koju magama.

Eilne kadus kuidagi kiirelt k2est. Laur ajas linnavalitsuse tasuta internetipunktis oma maakoduasju ning mina tegin v2ikestviisi ostlemist. Palju ei ostnud, vaid h2davajalikku:) Ja hiljem, 6htul kutsus Claudia meid oma j22tist maitsma. J22tisekohvik asub ysna peav2ljaku kylje all ning pean tunnistama, nii suurt hulka erinevaid j22tiseid pole ma vist eales n2inud... Ja need k6ik olid Claudia enda tehtud! Laur valis omale suurima v6imaliku vahvlikoonuse, millesse pistaatsia j22tist, maasika j22tist ning meloni j22tist - ja ta armus sellesse maiusesse. Ta on nii tore kui talle midagi hirmsasti meeldib:) Mina v6tsin oma alatise lemmiku stracciatella (vanilje j22tist shokolaadi tykkidega) ning yhe huvitava, kuid keerulise nimega sordi veel:) Armusin ka 2ra. Niisiis Claudia teeb maailma k6ige paremat j22tist!

T2nane oli meie muuseumip2ev (eile, esmasp2eval olid k6ik siinsed muuseumid suletud, nagu Eestiski). K2isime Basilica di san Petronios (tempel linna peav2ljakul, mille ehitamist alustati 1390ndal aastal ning tegelikult on hoone ikka veel pooleli), arheoloogia muuseumis ning zooloogia muuseumis. Siin on muuseumides k2ies tohutu ajaga arvestamine, sest keskp2eval on ju siesta ning enamus asutusi pannakse paariks-kolmeks tunniks kinni. Lisaks on mitmed muuseumid siinse ylikooli all ning kuna 6ppeaasta hakkab l2bi saama, on ka need lyhendatud toop2evadega. Zooloogiamuuseumist tulles sattusimegi ylikooli linnaossa (jah, niisiis on n2htud ka Bologna ylikool) ning t2na oli ilmselt paljudel erialadel l6petamised, sest siin-seal istusid suured seltskonnad ja v2rsked l6petajad, loorberip2rjad peas. Minumeelest 22retult tore komme, et ylikooli l6petaja saab loorberip2rja.

Kuigi peagi oleks juba aeg Itaaliast p6hjapoole liikuda, kripeldab ikkagi Rooma. V6ib-olla teeme siiski yhe kiire rongiga edasi-tagasi k2igu ka sinna, eks n2is.

Praeguseks side l6pp. Kirjutage ja joonistage mulle ikka, muidu tundub selline yhepoolne armastus:)

Saadan palavat ilma,
Katre