Ja teekond algab

Mitu kuud planeerimist, info otsimist ja elevust j6udis haripunkti 5. juuli p2rastl6unal. L6puks ometi olid pakitud k6ik asjad, l6petatud peaaegu k6ik tegemist vajavad tooasjad ning armsate inimestega peatse-n2gemiseni j2etud.

Kell 14:45 s2ttisime oma t6esti ebainimlikult suured kotid Tallinnas P2rnu mnt'l tee 22rde ja viskasime n2pu pysti. Poole tunni p2rast n2kkas - ylis6bralik Raivo viis meid otse P2rnusse ja teisele poole linna Riia mnt otsa. Ta ise oli ilmas tohutult-kohutavalt palju ringi reisinud ning jagas meile kylluses head infot, kus k2ia v6i mida teha:) Riia mnt'l ei oodanud me 5 minutitki, P2rnu ringrajalt oma naise v6idus6idu-Audiga kodu poole s6itva Andrisega saime Riia ringteele L2tti. Nii nagu Raivo, pakatas Andriski s6bralikkusest ning jagas omadest kogemustest humoorikaid kildusid ja n2pun2iteid maailma avastamisest.

Riias j6udsime just valmis sildi "Kaunas-Budapest", kui peatus ilus l2ikiv rekka ja jess-jess, juht suundus Poola, Poznani:). Kahjuks r22kis juht Christopher v2ga v2he inglise ja veel v2hem vene keelt. Aga temagi oli tore, s6bralik ja abivalmis. Oo hakul kui ma tagaistmel tukkuma kippusin j22ma, k2skis ta k6ik kotid eest 2ra t6sta ja kamandas mind magama. Ahjaa, ma ei maininud, et rekka oli uhiuus, k6ik peale juhi istme veel kiletatud ja puutumata. Me olime selle rekka esimesed h22letajad - 6nnistasime sisse.

6. juuli hommikul 6:30 (kohalik aeg) j6udsime Poznani, juht ise pooras linna sisse ja pani meid keskusse s6itva tee 22res maha. (Kiirteel ei tohi ju peatuda). K6igepealt v6tsime omale pisut aega, et sotti saada, kus t2pselt oleme ning kuhu peame edasiliikumiseks saama. Kaardi j2rgi oli 6ige kiirteelt mahas6it paari kilomeetri kaugusel, vinnasime kotid selga ja asusime teele. Igalt v6imalikult vastutulijalt kysisime teed. Nii m6nigi t6des poolikus inglise/vene keeles, et see teeots on ysna kaugel, aga olime v2hemalt 6igel teel ja muud v6imalust ei paistnud olevat. Juba seal m2rkasime Poola inimeste h2mmastavat lahkust. Isegi kell 7 hommikul ei pidanud yksik jalgrattur paljuks meie p2rast jalgrattalt maha tulla ja siis oelda, et jah, minge siit otse:) Niisiis k6ndisime ja k6ndisime, moodusime mitmest viaduktist... Ikka valed. Aga kant oli imeilus, olime rukkip6ldude vahel, 6itsesid rukkililled ja moonid. Ja siis tuli puuviljaistandus:) Just nagu meid oodates, kasvasid lopsakalt yle istanduse aia lopsakalt tulipunastest marjadest longus kirsipuud. (Lasime hea maitsta). Seal n2gin ma elus esimest korda p2ris virsikupuud p2ris (tooreste) virsikutega. Tore oli. Aga kott ikkagi hirmus raske.

Viimaks saabus 6ige mahas6it ja olime 6iges h22letuskohas. M6neks hetkeks istusime sinna samma tee22rde maha, sest paarikilomeetrisest matkast oli kujunenud 8 km r2nnak. Sel korral tundus h22letamine edutum olevat, oli palav, autosid palju ja tundus et keegi ei saa eriti aru, mida me teeme. Viimaks v6ttis meid peale noor paar Poznanist, saime kyll edasi vaid 50 km, aga hea seegi. Autos tikkus uni kogu aeg peale, hilisemal uurimisel ka Lauril. Kui maha saime, leidsime, et on 6ige aeg siestat pidada. Maantevalli k6rval lokkas kuldne rukkip6ld ja sealsamas kasvasid yksikud p2rnapuud. P2rnad ahvatlesid meid oma varjulise olemusega, sinna me l2ksimegi. Paar tundi kosutavat und Poola p2rnade all kulus kyllaga 2ra.

Kella kolme ajal olime taas vormis ja valmis edasi liikuma. 15 minutit tundus j2lle lootusetu, sest autod tuhisesid mooda. Yhel hetkel peatus h6bedane Opel. Tyhja see Wroclaw, me saame otse Krakowisse:) Juht r22kis v2ga head inglise keelt, suhtlemine oli vaba ja tohutult huvitav. R22kisime palju Poola riigist ning k6igest sellega seonduvast. Wroclawis k2isime ka soomas, vaestele tudengitele tegi meid oma kylalisteks nimetav juht kosutavad praed v2lja. 50 km enne Krakowit pakkus juht, et n2itaks meile meelsasti yht l2hedal asuvat ilusat kohta. Olime loomulikult n6us. Kiirteelt u 40 km eemal asub Ojcowski rahvuspark ning seal Pieskowa Skala loss. Loss ja ymbritsev loodus olid imelised. Seesuguseid asju lennureisiga sihtpunkti s6ites naljalt ei n2e. Kahjuks oli aga kell juba palju ning lossi sisse meid ei lastud.

Poola kultuuripealinna Krakowisse j6udsime kella 22 ajal. Ja siis hakkasime ka 00bimispaika otsima. Taas h2mmastas meid Poola inimeste kylalislahkus. Olles hyvasti j2tnud eriliselt toreda juhiga, sammusime trammipeatusse, et oma k2mpingukohta minna. Selgus aga, et peatus oli vale. Sealt tramm nr 8 ei l2inud. K6netasime yht peatuses ootavat naisterahvast. Taas ei olnud abi ei inglise ega vene keelest, kuid k2ed ja jalad osutusid heaks suhtlusvahendiks. T2di viis meid trammiga yhe peatuse edasi ning juhatas siis peaaegu, et k2e k6rval 6igesse peatusse. Ka k2mpingukohta aadressi j2rgi otsides tuli meile appi yhe eramaja hoovis seisev h2rra (ei inglise ega vene keelt), kes aadressi n2hes poola keeles m2rku andis, et suleb v2rava ja viib meid kohale:) Poola inimesed lihtsalt pakatavad heasydamlikkusest!

Enne sydaood saime edukalt ja viperusteta yles Lauri vinge m2gitelgi ja PESTA. Oo moodus kosutavas unes ja aegajalt vihmasabina peale yles 2rgates. Hommikul tegime priimuse peale kiirsuppi ning p2rastl6nal seadsime sammud Krakowit avastama. Poola heasydamlike inimeste auks otsustasime siia veel yheks ooks j22da.

Selliselt on moodunud meie esimesed r2nnup2vad. Loodan, et Eestis on ilmad sama ilusad kui siin (27 kraadi). Saadan teile kallistusi.

Katre