Krakow, Poola

Poola kultuuripealinnas Krakowis veetsime päeva ja pool. Väga vähe jõudsime päriselt süveneda ja vaadata, sest suurem osa ajast kulus ülejäänud reisiks valmistumise ja mis parata puhkamise peale. Ometi avaldas Krakow mulle nii muljet, et tahan sinna kindlalt tagasi minna. Tõttöelda võiks seal lausa aasta või paar elada. (Kes rääkis, et Poola on pommiauk??)
Eile lõunal pakkisime lõpuks kokku kogu oma kaasas oleva varanduse, varusime 6 liitrit vett palava päeva varuks (Marika, mul on su hüva nõu sooja maa ja kuuma kliima kohta meeles:)) ning asusime bussipeatuse poole. Peatuse leidsime hõlpsalt ja jumal tänatud, see ei olnud kaugel. Kott oli kohutavalt raske.

Buss nr 245 viis meid linna äärde, kus üsna kohe leidsime mõnusa varjulise seismiskoha ja asusime hääletama. Poole tunni pärast olin mina juba peaaegu vingumas kui kummide vilinal peatus meie ees must rullnokaBMW. Juht ei rääkinud keeli, mida meie, kuid pressisimekõik kotid väiksesse 2-ukselisse masinasse ja teekond algas. Jahh, esimene külmavärinate teekond, sest paistis, et noormehel rooli taga oli kohutavalt kiire. Krakowi lõunapoolses ääres käivad nimelt suured ehitustööd ning ummikuid on palju. Meile küüti pakkunud noormees kasutas ära aga iga võimalikku ja võimatut moodust, et ummikust kiiremini mööda pääseda. Mis seal pikemalt seletada, esimese paari minuti jooksul sain aru, et see ei ole auto, milles soovin olla ning andsin ka Laurile märku. 10 minuti pärast oli aeg ka juhile mahaminekusoov teatada ning õnneks ei olnud ta vastu. Tõmbas kiiresti tee äärde ning aitas meie pakidki maha. Enam nii kiiresti esimese peatuva auto peale ei tõtta.

Uuest hääletuskohast oli imelis vaade Tatratele. Seda vaadet nautisime üle tunni aja:) Kuni peatus väike peaaegu bordoopunane vana Fiat. Rooli taga istus maailma kõige ehtsam ja toredam itaallane. Itaallane Lidiano ütles, et saab meid viia Slovakkia pealinna Bratislavasse. See oli väga hea uudis ning sobis meile hästi - sealt on Budapesti ju ikkagi lühem maa. Ja sõit algas.