Hallo-hallo!
Nagu eelmises sissekandes lubasin - kell huvi, siis lihavõttejänkude pildid on siin.
Ohhohh. Peale vaheaega on siin kõik nii jooksujalul läinud. 17ndal aprillil läksime jalgrattaoskjonile. Seiklesime bussiga ja jõudsime kohale, see toimus, ee, Ravensburgist pisut edasi väikeses linnakeses. Ja nii tore nii tore nii tore, saingi omale ratta (16 eurot:)) ja ostsime ka Mārisele sünnipäevakingiks ratta (8 eurot:)). Mārise sünnipäev on küll alles 5ndal mail, aga mõtlesime kohe, et anname talle kingi ikka kohe kätte. Pidasime veel plaani, et sõidame ühika juurde ja kutsume ta õue "juttu ajama". Aga enne kui koju minna sai oli vaja ju turvameetmeid, ratastel puudusid lukud. Kaufland tuli appi ja ma läksin kõige turvalisemaid valima. Kõnnin siis, kaks lukku näpus, kassade poole kui märkan tuttavat triibulise pusaga selga. Māris oli just samal ajal poodi sisseoste tegema tulnud. End varjata polnud mõtet, ta oli mind juba märganud. Ja kohe asus ka küsima, et miks mul 2 lukku on. "Ee, Margret oli ka kaasas, tema ostis ka ratta :)". "Aaa, okei". Õue jõudes püüdsin Kanishkile märku anda, et ta nüüd kinkimistseremooniaks valmis oleks sest "vaata, kes mu selja taga kõnnib". Ja seal me siis naerulaginal talle rattaluku sünnipäevaõnnega üle andsime. Ta oli alguses suht segaduses ja ei saanud aru, mis toimub. Kuni lõpuks mõistis ja pisut protesteerida püüdis, et tal on ju sündimise päevani veel aega...
Õhtul läksime proovisõitu tegema. Tore oli... Kuni paduvihm meid oma hella embusse võttis ja rahe õlale ja ninale koputama hakkas. Mõnda aega seisime kusagil Weingarteni katuse all varjus ja siis sõtkusime läbimärgadena koju... Õhtusöök sooja joogiga oli kosutav :)
19. aprillil oli lõpuks ometi Basiilika ekskursioon. See kirik on ikka suursugune küll. Meie ekskursiooni põhirõhk oli orelil. Räägitakse, et Weingarteni Basiilika orel on Lõuna-Euroopas ja põhjapool Alpe suurim orel üldse. Ma eriti ei imesta ka, sest sellel pillil on 6666 vilet! Ja see ei ole
mitte kiriku sisse ehitatud vaid on kiriku osa! Pildid kirjeldavad ehk paremini: Basiilika.
24.-25. aprill toimus kauaoodatud Stuttgardi-ekskursioon. Superkift oli! :) Reede hommikul 6:10 kogunesime ühika ees ja kõndisime karges külmas (3 soojakraadi) bussipeatusse. Rongidega Stuttgardis olime kell 10. Esimesena viidi meid Daimler-Benszi "linnaossa" (muul viisil ei suuda seda hiigel keskust nimetada). Muuseumis ei käinudki, sest meil olid kaasas inseneritudengid, kellele tehas palju enam huvi pakkus. Nii kõndisingi väga asjalikku nägu tehes kaasa hiigelrobotite vahelt läbi juhitud tehasetuuri. Oli küll põnev jah, sain kinnitust, et kardan roboteid. Aga vähemalt olen ma nüüd ära näinud Mercedes-Benzu mootori kontrollimise seadme, linnuke kirjas.
Peale tehast anti meile Stuttgardi kesklinnas 1 tund lõunapausiks ning edasi kiirustasime rongidega uhiuude Porsche muuseumisse. Seal, võin öelda, oli põnevam. Ilusad autod ja hea giid. Ohh ja otseloomulikult sai just muuseumi ees minu fotoka aku tühjaks :( Sellest reisist siis peaasjalikult poole päeva pildid. Ja natuke veel Kanishki mobiilipilte, mille lisan hiljem oma picasa albumisse juurde. Poole päeva pildid aga siin: Stuttgart.
Ja Porschedele järgnes taas lõbus rongisõit (ausalt, sel päeval kasutasime kindlalt rohkem kui kümmet rongi) Pforzheimi, mille kõrval väikeses külas asus meie hostel. Hostel oli vanade kindlusvaremete vahele ehitatud. Mitte just arhitektuuri-ime, kuid hubane ja mõnus küll. Õhtul läksime veel poole seltskonnaga välja sööma ja ajasime poole ööni juttu. Hommikul oli taas kiire-kiire, kähku hommikusöök ja juba minema. Nagu ekskursioonidel ikka :)
Laupäev möödus Karlsruhes. Esmalt tehti meile linnaekskursioon, seejärel taas tund lõunapausiks ning siis sõitsime linna äärde kunsti- ja meediatehnoloogiakeskusse. Linnaekskursioon oli põnev, giid rääkis imehuvitavalt. Kas te teadsite, et jalgratas leiutati Karlsruhes? Ja, et Karlsruhe on ka Euroopa kultuuripealinnaks pürginud, aga ei ole veel valitud. Tallinn, näe, on. Tundsin end sel päeval nii imehästi. Mingi peaaegu eufooriline õnnetunne oli, ei oska öelda miks. Linn oli niinii ilus, lubasime üksteisele, et sinna läheme veel ühel päeval väiksema seltskonnaga tagasi! Ja see kunstimuuseum. Oehh, niiiii fantastiliselt suursugune ja huvitav ja põnev. 2 kuud olen juba muuseumit igatsenud... Ja nüüd lõpuks :) Hehh, seal eksisime esialgu tegelikult ära ka. Hoone on hiigelsuur. Ja me kõndisime fuajeest pisut vales suunas ning leidsime end kunstiülikoolist. Olin hirmus segaduses, sest tean ju ometi milline üks muuseum välja peab nägema. Hehh. Aga lõpuks saime kaardist abi ja jõudsime Päris muuseumisse.
Muuseumiga ekskursioon ka suuremalt jaolt lõppes. Tagasiteel oli meil Stuttgardis veel tunniajane peatus, mille sisustasin Sparkasse pangaautomaati otsides - ei leidnud... Ja tagasi Weingartenis olime kella kaheksa ajal õhtul.
Eile oli pühapäev. Meie väikese seltskonna avastamisretke päev. Sel korral oli meid 6: Fausto, Iveta, Ali, Maris, Kanishk ja mina. Käisime Langenargenis. Väike linn Bodensee kaldal, taas. Seal on vana kindlusloss, mille torni sai ronida, ronisime. Ja ümber lossi toimusid pidustused, sest avati suvehooaega. Mängis muusika ja tantsiti barokktantse. Ilm oli hirrrrrmus tuuline, aga ilus ikkagi. Pildid siin: Langenargen. Piltidele tuleb Ali ja Kanishki kaamerast kindlasti lähipäevil veel lisa ;)
Õhtul koju jõudes valmistasime loomulikult jälle üheskoos süüa (praekartulid ja pizza) ja päeva lõpetasime filmiga.
Selliseid toimetusi olen siin toimetanud siis. Kuulsin, et Eestis on ka soojakraadid. Ema käib juba rannas päevitamas :D Siin on sooja natuke vähem kui varem, 19 ja nii. Aga suvetunne ei kao kuhugile :)
Kallid teile!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment